Ma käisin kinos. “Goodbye, Lenin”. See film meeldis mulle. Põhiliselt sellepärast, et seal näidati Berliini ja mulle tuli siis kohe meelde, et Berliin oli mõnus linn ja et ma tahan sinna kindlasti veel minna. Ja siis oli hea see, et ma ei mõelnud kogu filmi aja ühtegi oma mõtet ja see oli nii mõnus vahelduse … Loe edasi “on küll hilja, kuid lahkuda võimatu näib”
Ma käisin kinos. “Goodbye, Lenin”. See film meeldis mulle. Põhiliselt sellepärast, et seal näidati Berliini ja mulle tuli siis kohe meelde, et Berliin oli mõnus linn ja et ma tahan sinna kindlasti veel minna.
Ja siis oli hea see, et ma ei mõelnud kogu filmi aja ühtegi oma mõtet ja see oli nii mõnus vahelduse mõttes:)
Jah. Ma kuulan Code One’i. Andke andeks. Mul lihtsalt ei ole mingit kaasaegset muusikat. Sest ma ei oska seda osta, sest ma pole seda kunagi kuulnud:(
Ma ei tea. Nii üldiselt ja põhimõtteliselt olen ma vägivalla vastu. Aga vahel ma saan kohutavalt tigedaks ja silme eest läheb mustaks ja siis olen ma täiesti kindel, et kõige parem lahendus antud hetkel oleks probleem rusikatega lahendada. Jah, see on vale ja see ei vii kuhugi jne… teoreetiliselt. Ja ma olen peale 7. eluaastat … Loe edasi “Ma ei tea. Nii üldiselt”
Ma ei tea. Nii üldiselt ja põhimõtteliselt olen ma vägivalla vastu. Aga vahel ma saan kohutavalt tigedaks ja silme eest läheb mustaks ja siis olen ma täiesti kindel, et kõige parem lahendus antud hetkel oleks probleem rusikatega lahendada. Jah, see on vale ja see ei vii kuhugi jne… teoreetiliselt. Ja ma olen peale 7. eluaastat suutnud end sellistes olukordades vaos hoida (tervitused siinkohal minu esimese klassi pinginaabrile Koidule:P). Aga neil hetkedel mõistan ma eriti selgelt, kuidas juhtuvad asjad laadis “Mees tappis peretüli käigus naise”.
Ega seda minuga nüüd väga tihti ka ei juhtu. Aga on ette tulnud. Mind on ilmselt parem kohelda vaikse hulluna – iial ju ei tea.
