reach out and touch faith

Eesti Päevalehe keelekasutus ajab mind perioodiliselt marru. Perioodiga nii umbes üks päev:P (Sellepärast kutsutaksegi seda perioodikaks?) Täna saime me siis teada, et inimesed ostavad soola kokku, justkui saabuks viimnepäev. No kes ostab viimsepäeva eel soola või muid pikaajalise säilivusega kaupu, seletage mulle ka? Mina ostaks piiratud (aga mitte väga väikseks piiratud) koguse alkohoolseid jooke hoopis … Loe edasi “reach out and touch faith”

Eesti Päevalehe keelekasutus ajab mind perioodiliselt marru. Perioodiga nii umbes üks päev:P (Sellepärast kutsutaksegi seda perioodikaks?)

Täna saime me siis teada, et inimesed ostavad soola kokku, justkui saabuks viimnepäev. No kes ostab viimsepäeva eel soola või muid pikaajalise säilivusega kaupu, seletage mulle ka? Mina ostaks piiratud (aga mitte väga väikseks piiratud) koguse alkohoolseid jooke hoopis näiteks.

Ja shanghailased tohivad nüüd teatud tingimustel teha veel ühe lapse. Mind kohe huvitab, kes neil seda “tegemist” enne keelas. “Last tegema” on minu meelest mingi 19. sajandi päritoluga maarahva släng üldse. Kirjandis tõmmataks sellisele väljendile jäme laineline joon alla. Aga kes see üleriigilist päevalehte ikka joonida julgeb, eks.

mõned tahavad kõike nad ei kõnni katustel

Taksojuhid on nii ägedad, kui nad teavad, kes sa oled ja kuhu sõita tahad. Täna ütlesin ühele kontori aadressi ja tema muigas selle peale: “no see paistab ju kaugelt välja, teil on kõigil ühesugune varustus.” Alati, kui ma kolinud olen, on mõni ETX taksojuht mult mõne aja pärast murelikult küsinud, kas ma sellesse eelmisesse kohta … Loe edasi “mõned tahavad kõike nad ei kõnni katustel”

Taksojuhid on nii ägedad, kui nad teavad, kes sa oled ja kuhu sõita tahad. Täna ütlesin ühele kontori aadressi ja tema muigas selle peale: “no see paistab ju kaugelt välja, teil on kõigil ühesugune varustus.”

Alati, kui ma kolinud olen, on mõni ETX taksojuht mult mõne aja pärast murelikult küsinud, kas ma sellesse eelmisesse kohta enam ei sõidagi.

ite missa est

Vanaema kommentaar meie tänasele kontserdile: “Minu meelest te laulsite väga ilusasti, aga Sisask küll võpatas aeg-ajalt.” No eks me võpatasime ise ka nende kohtade peal. Järgmine kord tuleb kindlasti paremini välja.

Vanaema kommentaar meie tänasele kontserdile: “Minu meelest te laulsite väga ilusasti, aga Sisask küll võpatas aeg-ajalt.”

No eks me võpatasime ise ka nende kohtade peal. Järgmine kord tuleb kindlasti paremini välja.

ja viiekümne tsoonis meil sada seitsekümmend kaks on sees

Mul ei ole aega asjadest mõelda ega kirjutada, sest ma pean oma uude autosse sisse elama. Nad küsivad kõik minult, millise auto ma ostsin, ja siis naeravad mu üle, kui ma vastan, et rohelise. Olevat “nii naiselik vastus”. No ma tean, et nad tahavad tegelikult kuulda “honda civic, 94, 1.3, kolme uksega”, aga ma tunnen … Loe edasi “ja viiekümne tsoonis meil sada seitsekümmend kaks on sees”

Mul ei ole aega asjadest mõelda ega kirjutada, sest ma pean oma uude autosse sisse elama.

Nad küsivad kõik minult, millise auto ma ostsin, ja siis naeravad mu üle, kui ma vastan, et rohelise. Olevat “nii naiselik vastus”. No ma tean, et nad tahavad tegelikult kuulda “honda civic, 94, 1.3, kolme uksega”, aga ma tunnen end sellist asja öeldes naeruväärsena. See pole ju mingi vastus. Või ma ei tea. Igatahes pole see vastus küsimusele “milline”!

Täna olen murdnud pead selle üle, kas peaks minema kergema vastupanu teed ja värvima juuksed heledaks – kaasliiklejad kindlasti suhtuksid siis minusse mõistvamalt – või värvima ikkagi tumedamaks ja lootma, et mu vahtralehed mind välja vabandavad. Olgem ausad, ega ma ikka iga kord veel päris hästi ei oska. Eriti piinlikke situatsioone tuleb ette parkimismajas. Ja pooltel kordadel läheb meelest ära, et tuled peavad ka põlema, mis sest, et valge on.

Juuksurisse ma lähen kolmapäeval, nii et selleks ajaks tuleb ära otsustada, kas ma hakkan stereotüüpe toitma või nendega võitlema.

Või mis värvi juuksed rohelise autoga õieti kõige paremini sobiksid?:P

what’s the time seems it’s already morning

Tuleb ilmselt järgida Öökulli eeskuju ja teha postkasti pilu laiemaks – mitte juhuks, kui mulle peaks paksemaid kirju saadetama, ega ka hirmus, et keegi peab läbi postkasti pilu mu elu päästma ronima, aga neljapäevi lihtsalt ei ela muidu üle. Ekspress pluss Postimees pluss Äripäev lihtsalt ei mahu korraga ära ja kõige välimine ses pakis jääb … Loe edasi “what’s the time seems it’s already morning”

Tuleb ilmselt järgida Öökulli eeskuju ja teha postkasti pilu laiemaks – mitte juhuks, kui mulle peaks paksemaid kirju saadetama, ega ka hirmus, et keegi peab läbi postkasti pilu mu elu päästma ronima, aga neljapäevi lihtsalt ei ela muidu üle. Ekspress pluss Postimees pluss Äripäev lihtsalt ei mahu korraga ära ja kõige välimine ses pakis jääb kannatajaks. Sel nädalal oli Postimehel veel mingi tobe lisa kaasas ja Pere ja Kodu tuli ka just neljapäeval. Vaene postiljon.

Kogu seda pakki pole ma veel jõudnud läbi lugeda, aga juba on tekkinud input overflow.

Ja keegi võiks ära seletada, miks Ülemiste keskuse logo kommenteeriv allkirjata repliik Ekspressi A-osas kattub mitme lause ulatuses sõna-sõnalt Polaarkaru poolt öelduga. See ei ole ainus plagiaaditunnustega asi, mis ma sellest lehest olen leidnud, ja ma pole vist ka ainus, kes leidis. Aga no ma tõesti ei jaksa selle üle kraagelda täna.

kroonid peast rebib tuul me ei hooli me kuningad ikkagi

Osavamaid värskete juhilubadega tsikke kui mina on ilmselt nähtud, aga julgemaid… no ma ei tea. Hommikul ostsin auto, lõuna ajal sõitsin sellega Tartust Tallinna, õhtuse tipptunni ajal seiklesin Pronksis-Ahtris-Toompuiesteel-Paldiski maanteel, hiljem õhtul kimasin mööda Liivalaiat. Või võibolla on see jultumus, mitte julgus:P Aga mul on nii äge päev olnud!

Osavamaid värskete juhilubadega tsikke kui mina on ilmselt nähtud, aga julgemaid… no ma ei tea. Hommikul ostsin auto, lõuna ajal sõitsin sellega Tartust Tallinna, õhtuse tipptunni ajal seiklesin Pronksis-Ahtris-Toompuiesteel-Paldiski maanteel, hiljem õhtul kimasin mööda Liivalaiat.

Või võibolla on see jultumus, mitte julgus:P Aga mul on nii äge päev olnud!

lootusetult hoolin sust ma

Mul ei ole mitte midagi enam öelda. Grease’i, orkuti, Ülemiste kaubanduskeskuse, auklike ja tolmuste linnatänavate, tänavuse kevadmoe, üldse kõigi asjade kohta on kõik juba ära öeldud, mida üldse oli vaja öelda. I’ll get back to you, kui mul mõni uus mõte tekib. Või kui minuga juhtub midagi sellist, mida kõigiga kogu aeg ei juhtu. Ma … Loe edasi “lootusetult hoolin sust ma”

Mul ei ole mitte midagi enam öelda. Grease’i, orkuti, Ülemiste kaubanduskeskuse, auklike ja tolmuste linnatänavate, tänavuse kevadmoe, üldse kõigi asjade kohta on kõik juba ära öeldud, mida üldse oli vaja öelda. I’ll get back to you, kui mul mõni uus mõte tekib. Või kui minuga juhtub midagi sellist, mida kõigiga kogu aeg ei juhtu.

Ma lähen uisutan vist nüüd natuke. Et mitte massist erineda.

i’d rather be a sparrow than a snail

Lennujaamast õige veidi maad linna pool oli rebane! Jooksis üle Tartu maantee. Auto alla ei jäänud. Sabaots tal valge ka ei olnud, aga muidu oli täitsa nagu päris, st nagu lugemikus pildi peal:P Ma polnudki varem rebast nii lähedalt näinud looduses. Või no mis loodus see lennujaama ja uue hotelli vaheline jupp Tartu maanteed ikka … Loe edasi “i’d rather be a sparrow than a snail”

Lennujaamast õige veidi maad linna pool oli rebane! Jooksis üle Tartu maantee. Auto alla ei jäänud. Sabaots tal valge ka ei olnud, aga muidu oli täitsa nagu päris, st nagu lugemikus pildi peal:P Ma polnudki varem rebast nii lähedalt näinud looduses. Või no mis loodus see lennujaama ja uue hotelli vaheline jupp Tartu maanteed ikka on:P aga päris loomaaed see ka (veel) ei ole.

Mulle meeldib Rimi hüpermarketi (mis sõna. Poe, ütleme otse.) kaubapaigutus.

et me homne päev on helge selles keegi ei saa kahelda

Ei mäleta enam, kas see oli mingis fido areas või popis newsgroupis, kus kunagi 1995. aasta paiku tekkis arutlus sõna “kaart” käänamise üle. Muidu kirjutasid inimesed üsna korralikus eesti keeles, aga näiteks poes maksid millegipärast tihti “kaartiga”, kuigi vahel olid “kaarti” koju unustanud. Selgus, et kõik teavad suurepäraselt, kuidas on õige, ega aja ka mingit … Loe edasi “et me homne päev on helge selles keegi ei saa kahelda”

Ei mäleta enam, kas see oli mingis fido areas või popis newsgroupis, kus kunagi 1995. aasta paiku tekkis arutlus sõna “kaart” käänamise üle. Muidu kirjutasid inimesed üsna korralikus eesti keeles, aga näiteks poes maksid millegipärast tihti “kaartiga”, kuigi vahel olid “kaarti” koju unustanud. Selgus, et kõik teavad suurepäraselt, kuidas on õige, ega aja ka mingit kiusu, aga see lihtsalt on selline viga, mis seletamatul kombel kipub sisse tulema. Umbes nagu trüki- või näpuviga, aga alati samas sõnas. Noh, ma ei tea, minul ei ole ta kunagi niiviisi tulnud, aga ma üsna usun, et mingi selline jama sellega on. Ka hiljem olen erinevate kirjaoskajate inimeste kirjutistes sama viga täheldanud.

Ja teine sarnane asi on nüüd viimase aasta või paari jooksul mulle silma hakanud – mingites kindlat tüüpi lausetes suudab suur hulk inimesi ainsuse osastava lõpus oleva t asemel kirjutada d, nii et tekib mitmuse nimetav. See sai nüüd keeruline:) Umbes nagu “meeldivad kevadet soovides.” Seda viga olen ma ise ka vähemalt korra suutnud teha, pärast lugeda oli ikka täitsa naljakas… ja no ma tõesti ei tea, kust see tuli!

koolis teada ma sain mida taipas kord vannis archimedes

Minu tänane lemmikuudis on see, et kõige popim raamat Tallinna ja Tartu raamatukogudes on Saveljevi füüsikaõpik (epl link, uudis originaalis Ekspressilt). Selle peale oleks võinud tegelikult ise ka tulla. Kas eesti keeles üldse on veel mõni kõrgkoolile sobiv füüsikaõpik olemas? Mitte et ma Saveljevi raamatut “õudselt heaks õpikuks” söandaks nimetada, aga eks ta sai mullegi … Loe edasi “koolis teada ma sain mida taipas kord vannis archimedes”

Minu tänane lemmikuudis on see, et kõige popim raamat Tallinna ja Tartu raamatukogudes on Saveljevi füüsikaõpik (epl link, uudis originaalis Ekspressilt). Selle peale oleks võinud tegelikult ise ka tulla. Kas eesti keeles üldse on veel mõni kõrgkoolile sobiv füüsikaõpik olemas?

Mitte et ma Saveljevi raamatut “õudselt heaks õpikuks” söandaks nimetada, aga eks ta sai mullegi omamoodi armsaks:) eriti, kuna esimene hinne, mis ma TTÜs matriklisse sain, oli 5 aines “Füüsika I”; suulise eksamiga oli tegu seejuures. Üldse on peaaegu kõik mu eredamad ülikoolimälestused füüsikaga seotud. Välja arvatud muidugi need, mis on seotud mattanalüüsiga:)

ja muide, ma olin jube kunn, sest mul oli Saveljevi esimene osa endal kodus olemas ja ma ei pidanud seda raamatukogust rabama jooksma:P