Kopparbergsi mustikasiider näeb välja nagu viin aknooliga ja maitseb… ma tahaks öelda, et maitseb samamoodi, aga ma ei ole ju kunagi viina aknooliga maitsnud ja ega tegelikult näinud ka ei ole. Maitseb kirjeldamatult jäle. Täheldada võib sisu ja vormi ühtsust.
Käisin gümnaasiumi alustamise kümnenda aastapäeva eelõhtu tähistamise tähe all klassivendadega kõrtsis. Meeleolu oli väsinud ja nukravõitu, vestluses oli pikemaid pause kui kunagi varem… Samas, on siis kolmekümne esimese augusti õhtul kunagi mingit erilist rõõmupidu peetud? Bioloogiline kell, kommenteeris Uku. Miski su sees lihtsalt teab, et homme hakkab jälle pihta.
Hakkabki. Päeva poole lähen dekanaati ja katsun kusagilt oma magistrandi tegevuskava välja kaevata. Magistritöö jaoks juhendaja tuleb ka hankida ja see on katsumus, sest ma tean, kes oleks kõige parem, aga ma ei julge teda paluda. Võibolla peaks lilled viima. Õpetajale ikka viiakse esimesel septembril.
whatever 
Samas Koppabergsi teised siidrid (õun, pirn, õun-jõhvikas) on minu maitse jaoks parimad, mida meie kaubandusvõrgust saada.