s käib susinaga jotil saba taga

Ma käisin eile siis loengus ka, kõik oli väga harjumatu:P Esiteks ma unustasin kaasa võtta pastaka ja paberi, see lihtsalt ei tulnud pähe. (Ega mul ei ole kooliasju ostetud ka eriti.) Kirjutasin siis olulisi asju telefoni sisse üles ja kui igav hakkas, lugesin kaasavõetud Postimeest. Aga ülejäänud kuulajaskond oli enamuses ikka läpakatega kohale tulnud ja … Loe edasi “s käib susinaga jotil saba taga”

Ma käisin eile siis loengus ka, kõik oli väga harjumatu:P Esiteks ma unustasin kaasa võtta pastaka ja paberi, see lihtsalt ei tulnud pähe. (Ega mul ei ole kooliasju ostetud ka eriti.) Kirjutasin siis olulisi asju telefoni sisse üles ja kui igav hakkas, lugesin kaasavõetud Postimeest. Aga ülejäänud kuulajaskond oli enamuses ikka läpakatega kohale tulnud ja jutustasid terve loengu aja agaralt messengeris. Nojah, see on see kuuenda korpuse wifi. Ainult mina kaevasin peileriga nagu loll:P (mäletate seda anekdooti?)

heaven must be missing an angel

(koomiks tänasest Päevalehest)

Tõepoolest, auto omamine on mind õpetanud nägema selliseid elu tahke, mille olemasolust mul varem aimugi polnud. Parklaid mööda laiali vedelevad ostukärud pole üldse mitte kõige jaburam osa asjast.

Ükspäev oli üks käru jäetud otse minu auto kõrvale pargitud auto taha ja ma mõtlesin, et kui ma oma asjad olen ära pannud, siis ma viin selle enda käruga koos ära käruparklasse, kellelgi teisel pärast selle võrra lihtsam. Aga enne, kui ma selle väga lahke teoni jõudsin, ilmus kohale kõrvalauto omanik, kes läks jalusolevat käru ise minema viima ja ütles, et ta võib minu oma ka ära viia, kui ta juba minema hakkab:) Nii et mõnikord piisab mõttestki.