Kuu: november 2004

siin on üks väikene tüdruk kes ei lase mul magada

Sarjast “elu pisikesed rõõmud” – konverentsikeskuses peetaval seminaril hiilida ettekande igava osa ajal välja, et näpata kõrvalsaalis suuremat seminari pidava glamuursema firma kohvilaualt maitsvamaid (tõenäoliselt ka kallimaid) küpsiseid.

Tegelikult oli mul täna hommikust saadik tahtmine tegelda millegi piisavalt rutiinse, täiesti ebaolulise, aga siiski kergelt väljakutsuvaga. Mingi koolitöö oleks hästi sobinud – deterministliku automaadi koostamine, avaldiste lihtsustamine, füüsika tekstülesannete lahendamine näiteks. Midagi, millel poleks reaalse eluga mingit seost, kus oleks kindel piiratud hulk oma reegleid ja ainus nipp oleks ära tunda, millise koha peal millist reeglit kasutada.

Aga tundub, et pärast teist kursust ülikoolis ei ole enam võimalik millegi sellisega oma päevi mööda saata. Mitte kunagi.

Pealegi avastasin ma, et ei mäleta enam peast ruutvõrrandi lahendivalemit. Ei taandamata ruutvõrrandi ega ka taandatud (okei, selle viimase oma pole ma ausalt öeldes kunagi teadnud ka, sest milleks kaht õppida, taandamata võrrandi oma on universaalne ju?). Mitte et vaja oleks olnud viimase viie aasta jooksul, aga kurb ikkagi.

Nüüd ma lähen vaatan oma nägemata filmide top5 kõige esimest filmi telekast ja ei mingit mölisemist selle kallal, eks. Oi, siis mul jääbki ju ainult kolm filmi veel vaadata. Lahe on endale saavutatavaid eesmärke seada ikka:)

jag ska se till att du inte blir besviken

Eile mõtlesin ma esimest korda elus, et ma vist ikkagi tahaksin ükskord USAs ka ära käia. Ja täna ma vaatan, et ameeriklased on kirjutanud ja küsinud, et ega mul ei oleks lähemal ajal aega läbi astuda. Päris lahe neist:P

Eile mõtlesin ma esimest korda elus, et ma vist ikkagi tahaksin ükskord USAs ka ära käia. Ja täna ma vaatan, et ameeriklased on kirjutanud ja küsinud, et ega mul ei oleks lähemal ajal aega läbi astuda. Päris lahe neist:P

c’était l’hiver dans le fond de son coeur

Tänase päeva üllatus on minu jaoks see, et leidub ikkagi inimesi, kes ei kanna helkurit sellepärast, et see ei sobivat mantli juurde. Ma mõtlen, neid leidub siin, Eestis, Tallinnas, novembris. Varsti saavad otsa, ma arvan.

Tänase päeva üllatus on minu jaoks see, et leidub ikkagi inimesi, kes ei kanna helkurit sellepärast, et see ei sobivat mantli juurde. Ma mõtlen, neid leidub siin, Eestis, Tallinnas, novembris.

Varsti saavad otsa, ma arvan.

all things happen for a reason

Just for the record, ma ei jõudnud hommikuks tööle. Aga ma jõudsin igatahes enne tööpäeva lõppu. Umbes kümme minutit:P Just for the record, suuremas osas Soomest tuli nädalavahetusel lumi maha… ja just for the record, ma TAHTSIN reedel rehvid ära vahetada, aga Jazz suutis mu broneeringu kuhugi ära kaotada ja nüüd ma siin mõtisklen selle … Loe edasi “all things happen for a reason”

Just for the record, ma ei jõudnud hommikuks tööle. Aga ma jõudsin igatahes enne tööpäeva lõppu. Umbes kümme minutit:P

Just for the record, suuremas osas Soomest tuli nädalavahetusel lumi maha… ja just for the record, ma TAHTSIN reedel rehvid ära vahetada, aga Jazz suutis mu broneeringu kuhugi ära kaotada ja nüüd ma siin mõtisklen selle üle, kas ma saaksin neilt välja nõuda mingi (kasvõi sümboolse kahjutasu), sest minu meelest oli see nende süü, et ma suverehvide, libeda tee ja teepiirde koosmõjul jälle autol stange ripakile sain.

Või võibolla sellele autole lihtsalt meeldib nii.

Finantsiliselt olen ma oma Rootsis peol-käimisega niisiis miinuses, hoolimata õilmitsenud alkoholiärist. Emotsionaalselt siiski tugevalt plussis:)