det är samma sak varje gång vi ses

Nüüd ma tean, kust leiab neid asju, mida muidu kusagilt ei leia. Laadale tuleb minna. Selline vanamoodne shoppinguvorm, eks ole. Aga ma sain endale sõle ja linase märsi (neid oli mul rahvariiete juurde vaja juba ammu) ja ilusad kaltsuvaibad ja leevikese ja suitsukala. Villased sokid oleks ka saanud, aga ma väsisin enne ära. Võibolla ma … Loe edasi “det är samma sak varje gång vi ses”

Nüüd ma tean, kust leiab neid asju, mida muidu kusagilt ei leia. Laadale tuleb minna. Selline vanamoodne shoppinguvorm, eks ole. Aga ma sain endale sõle ja linase märsi (neid oli mul rahvariiete juurde vaja juba ammu) ja ilusad kaltsuvaibad ja leevikese ja suitsukala. Villased sokid oleks ka saanud, aga ma väsisin enne ära. Võibolla ma lähen homme tagasi ja ostan villased sokid.

Ja ma sain kududa omaenda triibud kaltsuvaiba sisse ja mingi salli sisse… ma arvan, et see oli esimene kord mu elus, kus ma vabatahtlikult midagi kudusin. See ei olnudki nii hull.

Laada nimi oli mardilaat. Fazz oli ka seal, nii et täitsa õigustatud nimi:)

2 kommentaari “det är samma sak varje gång vi ses”

  1. leevikest ei tea või? sihuke lind, punase kõhualusega:)

    ma tahtsin juba tükk aega leevikesega vitraaži köögi aknale, sest meil käivad akna taga ainult tihased, aga tegelikult on leevike palju ilusam. ja ma mõtlesin, et äkki siis tahavad teised leevikesed ka meie juurde tulla.

    aga vitraaži asemel saime me teistsuguse leevikese, aga see ongi veenvam.

Lisa kommentaar