laudamus te benedicimus te adoramus te glorificamus te

Ma olen eile ja täna ka jõulumõtteid mõelnud – nagu paljud teisedki – aga mitte lume pärast. Polegi seda lund eriti näha saanud ja nüüd läks ta juba vihmaks kätte ära kah. Aga meie oleme kaks päeva järjest proovi teinud ja jõulukava hakkab vaikselt selgeks saama. Jajah, ikka need inglid ja karjased. Nad teevad mulle … Loe edasi “laudamus te benedicimus te adoramus te glorificamus te”

Ma olen eile ja täna ka jõulumõtteid mõelnud – nagu paljud teisedki – aga mitte lume pärast. Polegi seda lund eriti näha saanud ja nüüd läks ta juba vihmaks kätte ära kah. Aga meie oleme kaks päeva järjest proovi teinud ja jõulukava hakkab vaikselt selgeks saama. Jajah, ikka need inglid ja karjased. Nad teevad mulle muret.

Mulle väga meeldivad igasugused vanemad laulud, mida me laulame. Paari eri versiooni “Gloriat” ja “Gaudete” ja “In dulci jubilo”. Aga pärast 16. sajandit on vist kõik jõululaulud kirjutatud minu lapsepõlveaegse jõulukalendri pildi põhjal. Lapsukene sõimes. Eesel sõime kõrval. Karjased. Lambad. Paar inglit lendlemas ja pasunat puhumas. Taamalt juba paistavadki kolm kuningat. Täht sirab lauda aknast sisse, Jeesuke on kenasti mähkmetes ja Maarjat ei paista sünnitus väsitanud olevat. Ja kõik sädeleb hõbedaselt!

Lühidalt öeldes – täiskasvanud inimesena eelistaksin ma oma rõõmu Jeesuse ilmaletuleku üle avaldada mingil muul moel kui tema (ilmselgelt ilustatud) sünnijärgset stseeni over and over again läbi lauldes. Miks need karjased üldse nii olulised on, ah?

Ikkagi on mul hea meel, et mul just see jõulukalender oli. Mitte selline jõuluvana ja kingipakkidega, nagu nüüd igal pool müüakse. Ja minu omal olid sees ilusad värvilised pildid, mitte haledad šokolaadiplönnid! Ma elasin sellega ikka aastaid.

Ja mul on hea meel, et ma saan laulda, olgu siis või John Rutteri caroleid, mis on eriti sõimestseenipõhised – aga nad on muusikaliselt väga lahedad. Keeruliste ja ilusate asjade laulmine, kui see hästi välja tuleb, annab ka eduelamuse. Selle nimel võib välja kannatada mõned tosinad pisikesed tüütud karjuspoisid ja inglipõngerjad.