we have all the time in the world

Kaubamaja raamatuosakonnas üks mees magas täna. Selle diivani peal, kuhu ma tahtsin istuda ja seal Salingeri lugeda (“Seymour: sissejuhatus” – ma polnud seda varem lugenud), aga siis ma istusin ja lugesin mujal. Keegi teine teda ka ära ajama ei tulnud, see oli armas. Neist on igatahes kena, et nad mu bussipeatuse kõrvale Kaubamaja on ehitanud, … Loe edasi “we have all the time in the world”

Kaubamaja raamatuosakonnas üks mees magas täna. Selle diivani peal, kuhu ma tahtsin istuda ja seal Salingeri lugeda (“Seymour: sissejuhatus” – ma polnud seda varem lugenud), aga siis ma istusin ja lugesin mujal. Keegi teine teda ka ära ajama ei tulnud, see oli armas.

Neist on igatahes kena, et nad mu bussipeatuse kõrvale Kaubamaja on ehitanud, sest kui ma vahel pean bussi ootama varem kui kell üheksa õhtul, siis ma saan ikka midagi vahvat lugeda soojas kohas, kust ei pea eneseõigustuseks tingimata midagi ostma.

inimene õpib kogu elu

Ma olen juba nädal aega nii väsinud sellest, et ma eriti midagi ei tea ja et keegi ei viitsi mulle seletada ka. Täna raamatukogus oli üks vanatädi, no ikka päris vana, nii kuuekümnene, kes tahtis arvutiõpikut. Täitsa algajale – et tema kohe mitte midagi ei tea arvutitest, aga vaja oleks. Talle anti mingi EMI loengumapp … Loe edasi “inimene õpib kogu elu”

Ma olen juba nädal aega nii väsinud sellest, et ma eriti midagi ei tea ja et keegi ei viitsi mulle seletada ka.

Täna raamatukogus oli üks vanatädi, no ikka päris vana, nii kuuekümnene, kes tahtis arvutiõpikut. Täitsa algajale – et tema kohe mitte midagi ei tea arvutitest, aga vaja oleks. Talle anti mingi EMI loengumapp “Esmatutvus personaalarvutiga”, pärit 1990ndate algusest. Oi, ma kardan küll, et see tädi jääbki arvuteid kartma. Või hakkab, kui ta veel ei karda. Kas mingit kaasaegsemat ja ilusamat eestikeelset arvutiõpikut lihtinimesele ei olegi olemas või?