Kelleks te tahtsite suureks saades saada, kui te veel väiksed olite?
Mina tahtsin päris väiksena lasteaiakasvatajaks. Praegu üldse ei tahaks enam, aga see pole oluline. Oluline on, et ma mäletan, et ma tahtsin. Ma arvan, et vanu unistusi mäletada on oluline.
Ja ma arvan, et pärast seda ma polegi eriti tahtnud kellekski saada. Järgmine mälestus on alles paari aasta tagusest ajast, kui keegi mult küsis, mida ma TEGELIKULT teha tahaksin, ja mina ütlesin, et raamatuid kirjutada. Ise olin ka üllatunud.
Ühtegi raamatut pole ma siiamaani veel kirjutanud. Asjade väljamõtlemine ei tule mul välja. Ma kirjutan raamatu siis, kui minuga on tegelikult juhtunud midagi, mis on raamatut väärt. Tegelikult ilmselt ei kirjuta siis ka. Siis kirjutan ma blogi. Nagu alati:)
Aga jah, vanadest unistustest – enamust ikka ei mäleta. Osad on täitunud ja seega päevakorrast kadunud ja meelest läinud; teised tunduvad tagantjärele mõeldes nii piinlikud, et ongi nagu parem mitte mäletada. Igatahes on mul meeles, kes oli esimene poiss, kellega ma abielluda kavatsesin!
whatever 
Ma ei mäleta, et ma kellekski oleks tahtnud saada. :|
mina tahtsin saada maadeuurijaks. Või vähemalt laevamehaanikuks või tyyrimeheks.
Mina tahtsin presidendiks saada … siiani tahan.
Mina tahtsin lasteaiakasvatajaks, aga ema ei lubanud:(