Tööle sõites mõtlesin ma taas kord loodus- ja kokkuhoiust, seekord siis sellise nurga alt:
Postkastis oli järjekordne kriitpaberil kilesse mässitud üllitis ühelt firmalt, kellega mul on üsna meeldiv kliendisuhe. Jah, ma vist isegi tahan teada, mis neil mulle oma toodete, teenuste ja allahindluste kohta uut on öelda. Konks on selles, et ma tean nagunii, sest ka mu abikaasal on nendega sama meeldiv suhe. See teeb neid üllitisi kaks. Ja peaaegu iga sellist asja laekub lõpuks kaks tükki, sest meil lihtsalt on enamvähem ühesugused kliendikaardid ja asjad.
See teeb kaks korda rohkem kilet ja kriitpaberit minema visata. Ja keegi ei võida midagi.
Ma vist ei hakka helistama Kaubamajja, Stockmanni, Radiolinjasse, Estravelisse jne. ja kõigilt ükshaaval küsima, et palun, kas oleks võimalik saada neid asju leibkonna peale üksainus. Niipalju, kui ma nende kliendiinfosüsteeme ette kujutan, ei ole. Teine variant oleks neilt igaühelt paluda, et ärge mulle lihtsalt enam saatke – huvitav, kas see töötaks?
Sellega meenub see ka, et ma ükspäev ütlesin Radiolinjale “jah, palun e-arvet”. Konkreetselt selleks, et mitte saada neilt järjekordset ümbrikku iga kuu. Tulemus – ma saan ümbriku ikka, sest nad ju saadavad mulle kliendiinfolehte. Hmh.
Ja muide, mis sai kilekotiveebist, mis ju pidi tulema?
whatever 
Kusjuures, ikka tasub helistada. Kogemata võib neil selline asi CRM-i raames täitsa olemas olla. Näiteks. Meie firmas on. Ja alati võib paluda edaspidi taolist infot meiliga saata. Kui selliseid inimesi tekib piisavalt palju, siis hakataksegi ka elektroonset varianti koostama.
Kilekotiveeb sai tehniliselt peaaegu valmis, aga siis jäi Hendriku ajapuuduse taha natuke kinni… Püüan teda veel torkida.
Viimaste Hendriku sõnade järgi on leht päris valmis, ja ootab ülesminekut. Teemaks siiski ajapuudus.
Mina helistasin RLE’sse ja ütlesin, et ma ei taha kliendiinfolehte postiga, kuna teistele pereliikmetele see niikuinii tuleb. Tee nii sinagi. Arved tulevad ammu e-teel. Starmanil meili peale ja RLE’l U-netti.