aga minu unistus on vikerkaarevärvi

Aknaistmed kohvikutes on lahedad. Need, kus saad istuda otse aknalaual (aga istuda on pehme ja toestada annab ka kuhugi) ja vaadata aknast välja, kuidas elu käib. Järgmisena tuleks ainult see elu natuke ümber teha, et ta ikka vaatamist väärt oleks. Miks on Narva maanteel kõik majad nii koledat värvi? Kas Sampo pank ei võiks olla … Loe edasi “aga minu unistus on vikerkaarevärvi”

Aknaistmed kohvikutes on lahedad. Need, kus saad istuda otse aknalaual (aga istuda on pehme ja toestada annab ka kuhugi) ja vaadata aknast välja, kuidas elu käib.

Järgmisena tuleks ainult see elu natuke ümber teha, et ta ikka vaatamist väärt oleks. Miks on Narva maanteel kõik majad nii koledat värvi? Kas Sampo pank ei võiks olla hoopis, say, säravkollane?

2 kommentaari “aga minu unistus on vikerkaarevärvi”

  1. Viru tänaval on mingi koht, Saloon vms. Seal on aknapeal tugitoolid ja väike diivan. Mõnus on seal istuda, kahjuks pakutakse seal vaid kõige harilikumat Liptoni teed. Jama.

Lisa kommentaar