Kui ma koju sõidan, siis on tee ääres tavaliselt ikka mõned hääletajad ja ma mõtlen neist mööda sõites, kas ma tahaksin neid Tartusse sõidutada, kui ma sinna sõidaks. Enamasti väga ei tahaks. Aga täna olid nii mõnusa olemisega hääletajad, et mul oli kohe südamest kahju, et ma ainult koju läksin. Ja ma isegi kaalusin, kas teha üks Tartu-ots lihtsalt hääletaja sõidutamise rõõmust… aga no seekord jäi ära. Jõuab.
Käisin täna ühel kontserdil ja mulle kohe üldse ei meeldinud. Kui oleks meeldinud, siis ma kirjutaks praegu pikalt ja põhjalikult, mis meeldis ja miks, aga nüüd tundub lähem selgitamine kuidagi… kohatu. Kasvõi juba sellepärast, et mõni esinejatest kindlasti loeb. Ja kuna ma tean ette, et ta loeb, siis on see nagu inimesele näkku halvasti ütlemine. Ma ei tea, see blogimisevärk ei tööta mõnikord. Alati jääb asju, mida tahaks kirjutada, aga ei saa…