maniana perius maniana datius

Ma tean, et ma peaks lähemate nädalate jooksul lugema ainult üht teatud paksu spiraalköites raamatut (uhh, kuidas ma ei salli spiraalköidet! See laguneb alati kätte ära), aga eile ma ikkagi ei suutnud vastu panna ja ostsin endale järjekordse juturaamatu. Eva Ibbotson, “Reis Merejõele”. Selline tõeliselt mõnus vanakooli lasteraamat, seikluste ja veidikese moraali ja kõigega. Soovitan. … Loe edasi “maniana perius maniana datius”

Ma tean, et ma peaks lähemate nädalate jooksul lugema ainult üht teatud paksu spiraalköites raamatut (uhh, kuidas ma ei salli spiraalköidet! See laguneb alati kätte ära), aga eile ma ikkagi ei suutnud vastu panna ja ostsin endale järjekordse juturaamatu. Eva Ibbotson, “Reis Merejõele”. Selline tõeliselt mõnus vanakooli lasteraamat, seikluste ja veidikese moraali ja kõigega. Soovitan.

Lähemalt saab merejõeraamatu kohta lugeda Postimehest, Krista Kumbergi arvustusest, mis tegelikult panigi mind seda raamatut ostma. Ilona Martsoni arvustust Päevalehest ärge lugege, see reedab liiga palju raamatu sisu ette ära. See on üldse mingi eesti (laste)raamatuarvustajate loll komme, puänt kuu aega enne raamatu lettideleilmumist teatavaks teha. Näiteks Harry Potteri viies osa ilmus eesti keeles oktoobri lõpus, aga Eesti Ekspressil oli tingimata vaja 7. septembri lehes kirjutada, et Sirius saab surma. Samas kui HP teemalistes veebifoorumites hoiatati veel pool aastat peale raamatu ilmumist kaks lehekülge ette, kui kusagil oli tulemas väikseimgi spoiler – mõni tahaks raamatut nii ka lugeda, et ei tea ette, mis juhtub. Ja mõni ehk ei ostnud kohe ilmumise päeval ingliskeelset raamatut ja ei lugenud seda esimese ööga läbi – mina muidugi umbes seda tegin:)

kõik on nüüd söönud ja rahul arvan ma

Kodus õppimise põhiline eelis kontoris töötamise ees on see, et saab lõunaks mõnusaid asju süüa. Mina tegin endale täna lõunasöögiks täisterariisi austerservikutega, juurde võtsin tomatisalatit värske basiilikuga. Austerservikud on ikka tõesti jube head. Eriti koos sibulaga võis praetuna. Mingi šampinjoniga ei anna võrreldagi. Ehkki vanaema rääkis, kuidas austerservikuid kasvatatakse – see käib umbes nii, nagu … Loe edasi “kõik on nüüd söönud ja rahul arvan ma”

Kodus õppimise põhiline eelis kontoris töötamise ees on see, et saab lõunaks mõnusaid asju süüa. Mina tegin endale täna lõunasöögiks täisterariisi austerservikutega, juurde võtsin tomatisalatit värske basiilikuga.

Austerservikud on ikka tõesti jube head. Eriti koos sibulaga võis praetuna. Mingi šampinjoniga ei anna võrreldagi. Ehkki vanaema rääkis, kuidas austerservikuid kasvatatakse – see käib umbes nii, nagu Van Helsingis vampiirikutsikad kasvasid, laest rippuvatest kottidest pungitavad välja – ja see tekitas minus kerge eelarvamuse:)

Siinkohal tahaks tervitada kõiki, kes täna jälle Kompassis 57-kroonist wok’i sööma olid sunnitud või endale Citymarketi kulinaarialetist salati tõid:P