ja mu õnn võiks olla suur kui te ükskord nähes kuud

Ohh. Ja reedeõhtune Tartu. Me käisime Maailmas söömas, puhtalt sellepärast, et kogu va blogosfäär seda haipinud on:) Oli tõesti mõnus koht, kuigi söögiga läks veits kaua. Kell kümme läksime välja ja sooja oli kakskümmend viis kraadi ja Rüütli tänav ja Raeplats olid rahvast täis ja tunne oli nagu kusagil Vahemere ääres. Soe pime öö, purskkaevu vulin, inimesed. Ilus oli olla. Jälle üks neid hetki, kus ma kurvastasin, et ma pole (enam) osa sellest kõigest. Aga ma olin lihtsalt üks natuke vanaks saanud tallinlane ja läksin edasi Võrumaale viina jooma. Selline see elu on.

Aga mu oma koduaed näeb välja nagu vendade Lõvisüdamete Kirsiorg. Hingematvalt ilus. Ainult et ilma vendadeta, sest kõik mu vennad on Tartus, kus on soojad ööd ja noored õnnelikud inimesed…

Iga valik suleb mõne ukse.

Advertisements

2 thoughts on “ja mu õnn võiks olla suur kui te ükskord nähes kuud

  1. oh, kitty, sa tegid mind praegu nukraks. vendi mul ei olegi ja tartugi on üsna pea minevik. ja kirsikroonlehti on täis kogu hoov.

    õnneks, loomulikult, on mul Robikaru see-eest :)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s