Ohh. Ja reedeõhtune Tartu. Me käisime Maailmas söömas, puhtalt sellepärast, et kogu va blogosfäär seda haipinud on:) Oli tõesti mõnus koht, kuigi söögiga läks veits kaua. Kell kümme läksime välja ja sooja oli kakskümmend viis kraadi ja Rüütli tänav ja Raeplats olid rahvast täis ja tunne oli nagu kusagil Vahemere ääres. Soe pime öö, purskkaevu vulin, inimesed. Ilus oli olla. Jälle üks neid hetki, kus ma kurvastasin, et ma pole (enam) osa sellest kõigest. Aga ma olin lihtsalt üks natuke vanaks saanud tallinlane ja läksin edasi Võrumaale viina jooma. Selline see elu on.
Aga mu oma koduaed näeb välja nagu vendade Lõvisüdamete Kirsiorg. Hingematvalt ilus. Ainult et ilma vendadeta, sest kõik mu vennad on Tartus, kus on soojad ööd ja noored õnnelikud inimesed…
Iga valik suleb mõne ukse.
whatever 
oh, kitty, sa tegid mind praegu nukraks. vendi mul ei olegi ja tartugi on üsna pea minevik. ja kirsikroonlehti on täis kogu hoov.
õnneks, loomulikult, on mul Robikaru see-eest :)
a see ikka ka, et söök on seal suuremas osas s***t