Päev: 28. juuni 2004

all those dark and frantic transatlantic miles

Täna me käisime Sagadis õitsevaid magnooliaid vaatamas ja need lõhnavad tõesti hästi. Ma ei olnud magnooliat varem nägema juhtunud. Kui mul autot poleks, siis poleks ka seekord näinud ilmselt. Aga üldiselt ma ikka veel enne mõtlen, kui auto kodust välja sõidutan. Näiteks täna polnud mul üldse plaanis peale tööd kuhugi minna ja ma läksin linna … Loe edasi “all those dark and frantic transatlantic miles”

Täna me käisime Sagadis õitsevaid magnooliaid vaatamas ja need lõhnavad tõesti hästi. Ma ei olnud magnooliat varem nägema juhtunud. Kui mul autot poleks, siis poleks ka seekord näinud ilmselt.

Aga üldiselt ma ikka veel enne mõtlen, kui auto kodust välja sõidutan. Näiteks täna polnud mul üldse plaanis peale tööd kuhugi minna ja ma läksin linna bussiga – pärast hakkas muidugi Sagadisse jube kiire ja tuli koju auto järele minna:P ja alles siis tuli meelde, et ma ei ostnud ju uut kuukaarti, kui eelmine jaanilaupäeval läbi sai. Ja tunnipilet maksab 18 krooni, kui püüad mobiiliga osta! Õnneks oli mul viis krooni sularaha kaasas (haa, ma olen tudeng ju, me sõidamegi nii odavalt). Tavaliselt ei ole nii palju. Ma ei salli sularaha.

Oma tudeng-olemise peale mõtlen viimasel ajal lausa tihti, sest sügisel saab akadeemiline läbi ja tuleks hakata magistritööd kirjutama (arvake, kas mul on teema?); samas on tekkinud põnevaid ideid, milliseid loenguid peaks veel kuulamas käima, kuni lubatakse ja raha ei küsita. Eks me näe.

men jag stannar kvar ja jag stannar kvar

Koolitusega on see asi ka, et ülejäänud osalejad on Horvaatiast, Ungarist, Makedooniast, Rumeeniast, Serbiast ja Montenegrost, Ukrainast. Mis tähendab seda, et mind pannakse end jälle kohutava skandinaavlasena tundma (nagu eelmine kord oli)… samas niipea, kui ma satun kuhugi Eestist põhja poole või lihtsalt mingite pärisskandinaavlaste seltskonda, olen ma muidugi idaeurooplane. Teiste meelest ja enda meelest ka. Ahsoo, seda ma ka juba olen kurtnud.

Lääneeurooplaste arvates on eestlane enamvähem sama, mis venelane; venelaste arvates ka, aga vahe on selles, et kui lääneeurooplasele vastu vaielda, siis ta kehitab õlgu ja unustab su väite kohe ära, aga kui venelasele vastu vaielda, siis ta saab vihaseks ja ei unusta iial.

Ainult lätlastega on enamvähem lihtne olla. Aga mu lemmiklätlane ei tule sellele koolitusele.

jag borde åka härifrån jag borde resa någonstans

Nad ei teegi meie juulikuist koolitust selles jubedas külas, kus ma sügisel juba kaks nädalat kopitasin! Nad teevad selle Budapestis. Päris linnas. Kus on poed ja ööklubid ja ühistransport ja tivoli ja mis kõik. Ma nüüd ainult ei saa aru, kas tegu on firma koolituspoliitika jämeda rikkumisega või olen ma karjääriredelil järsult tõusnud:P Tõotab täitsa … Loe edasi “jag borde åka härifrån jag borde resa någonstans”

Nad ei teegi meie juulikuist koolitust selles jubedas külas, kus ma sügisel juba kaks nädalat kopitasin! Nad teevad selle Budapestis. Päris linnas. Kus on poed ja ööklubid ja ühistransport ja tivoli ja mis kõik. Ma nüüd ainult ei saa aru, kas tegu on firma koolituspoliitika jämeda rikkumisega või olen ma karjääriredelil järsult tõusnud:P

Tõotab täitsa head suve.

viisteist magamata ööd olen sõdind endaga

Hilisõhtused keeleminutid. Viimasel ajal ma muudkui loen igalt poolt selliseid sõnavärdjaid (või on need arvuvärdjad?) nagu 2he, 5t, 7me… ükspäev kohtusin isegi 10mnega! Just, kümnemnega. Või kümmemnega, ma ei teagi nüüd?:) Aga raamat ütleb: sõnaühendis selgub kääne nimisõnast ja arvsõna käänet ei ole vaja osutada. Põhiarvsõnade näiteid: Käsilehed tuleb paljundada 42 kuulaja jaoks (ehk 42 … Loe edasi “viisteist magamata ööd olen sõdind endaga”

Hilisõhtused keeleminutid.

Viimasel ajal ma muudkui loen igalt poolt selliseid sõnavärdjaid (või on need arvuvärdjad?) nagu 2he, 5t, 7me… ükspäev kohtusin isegi 10mnega! Just, kümnemnega. Või kümmemnega, ma ei teagi nüüd?:)

Aga raamat ütleb: sõnaühendis selgub kääne nimisõnast ja arvsõna käänet ei ole vaja osutada.

Põhiarvsõnade näiteid: Käsilehed tuleb paljundada 42 kuulaja jaoks (ehk 42 kuulajale). Kutsutud 210 inimesest tulid pooled. Murdesõnavara saadi 15 külast 20 inimeselt. Kodumajandite osatähtsus on kasvanud 6,5%st 10,9%ni. 70 cm-st seelikuks ei jätku.

Järgarvsõnade näiteid: 7. aprillil 1994. aastal, 8. kohale, Võru maantee 16. kilomeetril, enne 1. maid, V peatükist, 8.b ehk VIIIb klassis.

/…/

Kui numbritega kirjutatud arvsõna käändest võib valesti aru saada, siis on parem kirjutada see sõnadega: Kuutkümmend krooni ma ootama ei jää (vrd: 60 krooni ma ..). Kaht(e)teist(kümmend) vihast meest ei ole enam laua taha oodata (vrd: 12 vihast meest ei ole ..).

Sõnadega kirjutades on muidugi kohe teine tsirkus – et mis kokku, mis lahku. See on ka nii lihtne. -teist, -kümmend, -sada kirjutatakse eelneva arvsõnaga kokku, kõik muu käib lahku. Kolmsada kaksteist tuhat nelisada kolmkümmend viis.

See on lihtsalt õudne, milline iriseja ma olen.