ESDTP leheküljelt leiab ikka ägedaid asju. Polaarkaru viidatutele lisaks Bushi-vastased plakatid näiteks. Ja link leheküljele, kus saab kuulata Internatsionaali 22 keeles (vene meeskoor on parim, väidab ESDTP).
ESDTP leheküljelt leiab ikka ägedaid asju. Polaarkaru viidatutele lisaks Bushi-vastased plakatid näiteks. Ja link leheküljele, kus saab kuulata Internatsionaali 22 keeles (vene meeskoor on parim, väidab ESDTP).
Mida teha, kui sind tüütavad telefoni teel igasuguste asjade (näiteks ajakirjatellimuste) müüjad? Siit saab abi. Tõlge on veidi kehv, aga idee päris lahe:P Ma igatahes trükkisin “konspekti” välja, ehkki kasutama vaevalt et hakkan… Link Hanna kaudu.
Sattusin ükspäev raamatukokku aega parajaks tegema ja lugesin Eesti Naist. Viimasel ajal olen ma naisteajakirjadest rõhu pannud igasugustele annedele-annabelladele ja leidnud, et sedasorti ajakirjandus ei kõlba ikka suurt lugeda (see on küll suur uudis, eks), aga EN üllatas nendega võrreldes meeldivalt. Kohe tükk aega oli huvitav olla.
Jüri Pino oli tulnud iseenesest väga lahedale mõttele – kirjutanud loo teismelistest tüdrukutest, pealkirjaks “Meelevaldne uurimus homsete naiste mõttemaailmast “ (veebis ainult algus). Pino on ju muidu selline Peeter Sauteri kanti mees, lihtsalt elab ja kirjutab oma elu üles ja ongi täitsa lahe:) Seekord see lähenemine vist poleks ära toitnud ja mees oli siis vaevagi näinud – jaganud tütre sõbrannadele välja küsimustikud ja pärast siis vastused vabas vormis ümber jutustanud.
Kulla Jüri, kui sa 13-aastasele plikale esitad paberile trükituna küsimused “millisena näed oma tulevikku” ja “kas raha on elus tähtis”, siis saad sa teada täpselt ühe asja. Selle, et tegu on 13-aastase tüdrukuga:) Ma tean, ma alles äsja olin ise 13.
Kui keegi Jüri Pinot juhtub kohtama mõni päev, siis soovitage tal hoopis nende blogisid lugeda. See annab (mõtte)maailmast way parema pildi. Ja üldse on jälgimine kavalam viis kellegi tundmaõppimiseks kui küsitlemine. Arvan ma.
Piltidest rääkides, fotod on loo (ja blogide:) juures üliarmsad. Kui mina noor olin, siis noored tüdrukud küll nii ilusad polnud, no ausalt noh. Meil omal ajal olid, ma ei tea, vistrikud näiteks:P
Ahjaa, mõttemaailm ise – no vastuste põhjal tuleb välja, et kõik tsikid tahavad endale kõrgharidust, meest, maja, kaht last ja koera; et raha on väga tähtis; et Eestis ei kõlba elada ja kindlasti tuleks siit kuhugi minema saada kiiremas korras. Rohkem mulle ei tule praegu meelde.
Džiisas, mida te ise vastaks, kui teilt küsitaks, kas raha on tähtis? See on ju puhas provokatsioon:)
Philippe Delerm, “Väikesed naudingud”. Selle raamatu ma ostsin jälle arvustuse pärast – lugesin ja tekkis tunne, et see võiks olla midagi naiiv.superi sarnast. Ei ole, üldse ei ole. Meenutab mulle hoopis üht teist raamatut – “Asjad, lilled, loomad ja inimesed lastele”, mingi tehhi kirjutatud. Ma lugesin seda lapsena tihti ja imestasin ise kogu aeg, miks … Loe edasi “kuid kui polekski neid soove musttuhandeid ei siis viitsiksi oodata homset”
Philippe Delerm, “Väikesed naudingud”. Selle raamatu ma ostsin jälle arvustuse pärast – lugesin ja tekkis tunne, et see võiks olla midagi naiiv.superi sarnast. Ei ole, üldse ei ole. Meenutab mulle hoopis üht teist raamatut – “Asjad, lilled, loomad ja inimesed lastele”, mingi tehhi kirjutatud. Ma lugesin seda lapsena tihti ja imestasin ise kogu aeg, miks selline raamat mulle meeldib. Igal leheküljel oli lihtsalt üks lühike jutuke mingist asjast, lillest, loomast, inimesest. Mitte otseselt lugu, aga emotsioonikirjeldus – kuidas asjad lõhnavad, kostavad, meenuvad… Selles raamatus ei juhtunud kunagi midagi.
Delermi raamat on ka just selline. Nagu Marko Mägi ütles, alguses tundub ilutsev. Aga tegelikult on lihtsalt… nagu elu ise.
whatever 