you’ll be so high you’ll be flying

Seis The Big Readiga (ma ei viitsi kogu aeg seda linki otsida, nii et ma nüüd panin ta sinna paremale kuskile, et kogu aeg silma all oleks) on pärast puhkuselugemisi selline: Top21 on nüüd 100% loetud – eelmine kord, kui ma kontrollisin, oli puudu “Birdsong” ja see oli ka ainus täiskasvanute raamat, mida ma sel … Loe edasi “you’ll be so high you’ll be flying”

Seis The Big Readiga (ma ei viitsi kogu aeg seda linki otsida, nii et ma nüüd panin ta sinna paremale kuskile, et kogu aeg silma all oleks) on pärast puhkuselugemisi selline:

Top21 on nüüd 100% loetud – eelmine kord, kui ma kontrollisin, oli puudu “Birdsong” ja see oli ka ainus täiskasvanute raamat, mida ma sel suvel lugenud olen:P Mulle meeldis. Ehkki oli üsna imelik, et keegi on suutnud kirjutada raamatu I maailmasõjast nii, nagu poleks II maailmasõda olnudki – kuigi tegevus ulatus aastast 1910 aastasse 1979. Lihtsalt, noh, tavaliselt tehakse vastupidi.

Top100st on lugemata 23 raamatut; neist vähemalt 3 on seejuures sellised, mida ma olen üritanud lugeda, aga pole suutnud/tahtnud jätkata – Dickens, Hardy, Seth… See Top100 on müstiline asi, minu meelest on mul kogu aeg sealt õige veidi üle 20 raamatu lugemata, ehkki ma vahetpidamata loen ja saan jälle nimekirjast mõne rea maha tõmmata. Seekordsed mahatõmbamised tulid lasteraamatute arvelt – kaks Jacqueline Wilsonit ja Louis Sachari “Holes”. Sachar oli tõeliselt hea. Üks neid raamatuid, mis on lihtsalt nii põnev, et ei raatsi käest panna. Praam sõidab Splitist Stari Gradi kaks tundi ja täpselt nii kauaks mul “Holesi” jätkuski. Üllatusi jagus veel viimasele leheküljele. Selle raamatu võiks keegi küll eesti laste jaoks ära tõlkida.

Top200 on liiga suur, et ma arvutada viitsiks, aga midagi sai igatahes sealt ka loetud. Veel Jacqueline Wilsonit, noh:P Teda on eesti laste jaoks tõlgitud küll, aga paraku ainult Tracy Beakeri lood, mis mulle üldse ei meeldi. Meeldib tema “Girls”-sari. Ja meeldib “Vicky Angel”, mis oli muide kohutavalt kurb raamat, sest Vicky sai kohe esimeses peatükis surma. Aga ingliks alles viimases.

Kohe tuleb sügis ja mu akadeemiline puhkus saab läbi ja ma lähen tagasi ülikooli ja hakkan magistritööd kirjutama ja teen osavalt näo, et ma ei ole kunagi ühtegi 12-aastastele mõeldud raamatut lugenudki. Võibolla.

käib läbi suve aedades üks küpsemise laul

Järgneb informatsiooniline teadaanne:

(oot, misasi? informatsiooniline teadaanne, see on ka hea värdjas väljend. Kas siis teadaanne saab olla mitteinformatsiooniline? Kui jah, siis pole tal igatahes erilist mõtet:)

ühesõnaga, see teadanne siis: kirsid on valmis. Reede õhtu ja laupäeva veedan ma neid korjates, mahlastades ja võibolla ka moosistades. Palun tulge mulle seltsiks. Võtke kaasa ämbrid, lapsed, soovi korral saed… sööge kirsse, palju sisse mahub, viige koju, keetke, küpsetage, külmutage, TEHKE ometi midagi! Mina ei jaksa eriti palju.

Mustsõstraid, punaseid sõstraid ja tikreid on ka. Kehtib enamvähem sama.

Helistage või saatke iimeil, kui te aadressi ei tea või tee meelest läinud on.

kaksteist kurja hoovikõutsi siiski liig mis liig

Eile seisid toidupoe kassasabas minu ees noormees ja neiu. Nad vist pigem polnud sinna koos tulnud, aga olid lihtsalt poes kokku saanud – tuttavad, võibolla sõbradki. Maksid kumbki oma kauba eest eraldi ja hakkasid seda ka eraldi ära pakkima, neiu ladus asjad niisama käekotti, aga noormees võttis kassalindi otsast rullist kilekoti (sellise pisikese läbipaistva krabiseva, … Loe edasi “kaksteist kurja hoovikõutsi siiski liig mis liig”

Eile seisid toidupoe kassasabas minu ees noormees ja neiu. Nad vist pigem polnud sinna koos tulnud, aga olid lihtsalt poes kokku saanud – tuttavad, võibolla sõbradki. Maksid kumbki oma kauba eest eraldi ja hakkasid seda ka eraldi ära pakkima, neiu ladus asjad niisama käekotti, aga noormees võttis kassalindi otsast rullist kilekoti (sellise pisikese läbipaistva krabiseva, milliseid ma üle kõige vihkan, teate küll:), pani kraami kõigepealt sellesse ja siis seljakotti. Tüdruk ütles talle, et ärgu võtku kilekotti, poiss ühmas vastu “Tahan jah, et seljakott pärast haiseks.” Tüdruk söandas veel kommenteerida midagi selle kohta, et see kilekott visatakse ju kohe ära ja et see on raiskamine, mille peale poiss ütles talle üleoleval toonil “Kuule sina, roheline,” irvitas natuke ja kõndis head aega ütlemata minema.

Täitsa selline tavaline lugu. Aga miks see mulle meelde jäi – sest sellel poisil oli seljas UNICEFi särk ja ma tabasin end mõttelt, et kuidas saab sellise särgiga inimene niiviisi suhtuda ja, mis olulisem, nii vastikult käituda.

Inimesi vaadata on huvitav, aga enda eelarvamusi märgata veel palju põnevam. Ega ma polegi suutnud välja mõelda, miks ma arvan, et kui inimene lapsi armastab, siis peab ta loodusest ka hoolima ja teiste inimeste vastu viisakas olema. (Või miks ma üldse eeldan, et UNICEFi särgiga poisil on UNICEFi enda või selle ideoloogiaga mingit pistmist.)

Kuna nagunii keegi hakkab mulle nüüd seletama, et seljakott ju hakkabki haisema, kui sinna toitu panna, siis täpsustan, et noormees ostis põhiliselt saia. Kilepakendis, nagu meil vist kogu sai poes on. Aga see polnud üldse loo point, eks ole.

sellest hommikust kui tulin alla sinu treppi mööda

Mis ma täna õppisin: kui keegi, kellesse ma kunagi armunud olin, sõidab minust maanteel mööda kiirusega 110 km/h ja ma tunnen ta ära ainult autonumbri järgi, siis ei saa ma väita, et oleksin teda kohanud või isegi näinud. Ma olen teda kõigest spottinud. Kust ma seda õppisin: Jane õpetas:P

Mis ma täna õppisin: kui keegi, kellesse ma kunagi armunud olin, sõidab minust maanteel mööda kiirusega 110 km/h ja ma tunnen ta ära ainult autonumbri järgi, siis ei saa ma väita, et oleksin teda kohanud või isegi näinud. Ma olen teda kõigest spottinud.

Kust ma seda õppisin: Jane õpetas:P

once upon a time i was falling in love now i’m only falling apart

If there’s an etiquette to being the only XX at a traditionally XY party, it’s this: don’t complain, don’t be the first or last to go home, and don’t flirt outrageously (except with the strippers). In fact, these rules could probably be expanded to life in general. Mitte et me varem poleks teadnud. Belle de … Loe edasi “once upon a time i was falling in love now i’m only falling apart”

If there’s an etiquette to being the only XX at a traditionally XY party, it’s this: don’t complain, don’t be the first or last to go home, and don’t flirt outrageously (except with the strippers).

In fact, these rules could probably be expanded to life in general.

Mitte et me varem poleks teadnud. Belle de Jour lihtsalt oskab öelda.

millest ilma oled jäänud see ei oota sind ka ees

Nüüd järsku tuli meelde, mis on see asi, mis mind suvi otsa on vaikselt närinud. Nimelt: mul on kohe kurb vaadata neid töötavaid lapsi igal pool. No okei, jäätise- või postkaardimüümine ei murra kellegi konti, aga isegi selle puhul ma mõtlen, et miks siis nüüd need neljateistaastased ei võiks hoopis puhata ja mängida. (Mis neljateist-. … Loe edasi “millest ilma oled jäänud see ei oota sind ka ees”

Nüüd järsku tuli meelde, mis on see asi, mis mind suvi otsa on vaikselt närinud. Nimelt: mul on kohe kurb vaadata neid töötavaid lapsi igal pool.

No okei, jäätise- või postkaardimüümine ei murra kellegi konti, aga isegi selle puhul ma mõtlen, et miks siis nüüd need neljateistaastased ei võiks hoopis puhata ja mängida. (Mis neljateist-. Ma olen kakskümmend neli ja ma ei saa ikka veel aru, miks ma pean suvel tööl käima:P)

Tartu maantee teeremondil kusagil on üks pisike rohelise helkurvestiga poiss, kes peab päevad otsa palava päikese käes seisma ja näitama, millise suuna autod tohivad sõita ja millised peavad seisma. Mina mõtlen iga kord, et vaene laps. Ja et peaks talle järgmine kord jäätise viima. Aga alati unustan.

Kõige jubedamad süümekad tabasid mind Ungaris hotellis, kus üks kõige rohkem kaheteistaastane noorhärra mu kohvri haaras, et see pakihoiuruumi viia. Ei no ma tean, et ta ise on kindlasti hullult rahul sellega, et ta sügisel saab näiteks jalgratta osta omateenitud raha eest, aga ikkagi tundsin ma end… valge plantaatorina:P

but the wine and the song like the seasons have all gone

Pole olemas! Ma ei olnudki ainus, kes end lapsena marju korjates Mamlakatiks kujutles, et talutavam ja põnevam oleks! Seda, et kõigist inimestest just Polaarkaru nii tegi, oleks muidugi võinud aimata:) “Neljas kõrgus” oli mu lemmikraamat igatahes. Gulja oli nii lahedalt mittekorralik ja sattus kogu aeg igasugustesse jamadesse. Millegipärast tahaks ma praegu väga, et tuleks juba … Loe edasi “but the wine and the song like the seasons have all gone”

Pole olemas! Ma ei olnudki ainus, kes end lapsena marju korjates Mamlakatiks kujutles, et talutavam ja põnevam oleks! Seda, et kõigist inimestest just Polaarkaru nii tegi, oleks muidugi võinud aimata:) “Neljas kõrgus” oli mu lemmikraamat igatahes. Gulja oli nii lahedalt mittekorralik ja sattus kogu aeg igasugustesse jamadesse.

Millegipärast tahaks ma praegu väga, et tuleks juba minu sünnipäev.

Ja misasja, täna on neljas august? Siis ongi sünnipäev. Minu blogi oma. Andke talle andeks, kui ta end vahel veidi nõmedalt ülal peab – alles aastane teine ju, selliselt pole suurt aru loota. Aga see-eest on ta armas;)

doesn’t seem to be a shadow in the city

Ei tahaks ilmast rääkida, seda teevad nagunii kõik ja liiga palju… aga iga kord, kui see troopiline õhk jälle vastu lööb kusagilt, meenub millegipärast “Sada aastat üksildust”. Eilne Keila teisipäevak meenutas rohkem allveeorienteerumist kui maagilist realismi (või tavalist orienteerumist). Mu lemmikkoht oli see, kus kaardi peal oli pinnastee, aga maastikul konkreetne jõgi, peaaegu meeter sügav, … Loe edasi “doesn’t seem to be a shadow in the city”

Ei tahaks ilmast rääkida, seda teevad nagunii kõik ja liiga palju… aga iga kord, kui see troopiline õhk jälle vastu lööb kusagilt, meenub millegipärast “Sada aastat üksildust”.

Eilne Keila teisipäevak meenutas rohkem allveeorienteerumist kui maagilist realismi (või tavalist orienteerumist). Mu lemmikkoht oli see, kus kaardi peal oli pinnastee, aga maastikul konkreetne jõgi, peaaegu meeter sügav, puhta läbipaistva veega ja üldse mitte nii külm, kui meri Pirita rannas varem samal päeval või Pirita jõgi Jüri kandis hiljem samal päeval. Kas ma olen jube lõunamaa hellik või pole vesi tõesti ujumise jagu soe?

confront your enemies avoid them when you can

Kas Citymarketi müüjad saavad tulemuspalka selle järgi, kui palju tasuta pisikesi krabisevaid kilekotte nad suudavad ostjatele kaasa anda? Mujal suhtutakse mu kilekotimittetahtmisse kas ükskõikselt või siis lausa ignoreeritakse seda ja topitakse ikka mingil ebaviisakal moel kott kaasa. Citymarketis on neil kilekoti vajalikkuse ja paratamatuse kohta välja töötatud lausa mingid argumendid, mille abil mind siis viisakalt … Loe edasi “confront your enemies avoid them when you can”

Kas Citymarketi müüjad saavad tulemuspalka selle järgi, kui palju tasuta pisikesi krabisevaid kilekotte nad suudavad ostjatele kaasa anda? Mujal suhtutakse mu kilekotimittetahtmisse kas ükskõikselt või siis lausa ignoreeritakse seda ja topitakse ikka mingil ebaviisakal moel kott kaasa. Citymarketis on neil kilekoti vajalikkuse ja paratamatuse kohta välja töötatud lausa mingid argumendid, mille abil mind siis viisakalt ja naeratades püütakse mõjutada. Tänane hitt salatiletist: “Aga teile antakse kassast nagunii kott.” Möh? Kogusin end hetkega ja pareerisin osavalt: “Ma ütlen kassas ka, et ma ei taha.” Kujutan juba ette lõunapausil tagaruumis järgnenud ajurünnakut – mida selliste hulludega teha?

No mida iganes, peaasi, et nad mu peale ei karju.