Pärtel kirjutas taksojuhist, kellele ei saanud kaardiga maksta. Taksode kohta on mul ainult niipalju öelda, et tuleb sõita ETX taksoga (endine E-Takso, lühinumber 1700), seal saab teha mobiilimakset ja nad pealegi teavad ka, kus ma elan. Ehk siis minul koju sõita ja teil selle taksoga minu juurde sõita on hea lihtne:)
Aga kaardimaksetest. Mina tahtsin ükspäev keemilises puhastuses krediitkaardiga maksta. Vanatädi leti taga vaatas mind ehmunult-õnnetult ja küsis: “Kas teil tõesti raha ei ole?” See läks mulle hinge. Vaevalt et tädi ise deebet- ja krediitkaardil vahet tegi, eks ole, aga ma ise ju teadsin, et mul tõepoolest ei ole raha ja ma pean pükse võlgu puhastama. Luban siinkohal, et saan edaspidi oma kuulõppudega paremini hakkama.
Muide, keemilise puhastuse tädi piilus spikrit ja suutis mu kaardimakse ilusti ära töödelda. Järgmine kord oskab juba ilma spikritagi äkki.
Mina käisin endale pükse ostmas. Ulatasin kenasti oma pangakaardi ja kõik oli ilus ja roosiline. Siis aga tekkis masinas tõrge. Naisterahvas leti taga punastas ning hüüdis vanem-müüja Eda appi. Eda tuli jooksuga ning ütles Kristale, et pol hullu. Helista näe sellel numbril ning autoriseeri ära.
Mul oli juba lootus, et kõik saab korda. Aga ei! Siis hakkas tõrkuma kassaaparaat, kes ei osanud mulle enam selle peale pükse müüa. Müüjad vaatasid tuima näoga mind ja siis jälle aparaati.
Ma siis püüdsin seletada, et ma ei taha krediitkaardi pealt raha võtta välja, see on ju kallis. Nad olid minus vist pettunud ma kardan.
Aga siis ütlesid nad mulle hoopis nii, et nüüd võib nii juhtuda, et kaardi pealt see summa siiski broneeritakse.
Ja nad kirjutasid mulle välja tseki, kus peal oli summa ja kõik kenasti ning veel lause “Kaup saamata” ning käskisid tulla väljavõttega sinna kui raha maha on võetud.
Ja pükse ma ei saanudki.
Aga siili nõuannet võtan ikka edaspidi kuulda. Mulle ei meeldi sularaha.