and I’d give up forever to touch you

Täna ma sain endale sellise raamatu, et… hästi hea hakkas. Philip Pullman, Lyra’s Oxford. Kui ma niisugust raamatut näen, siis ma mõtlen, et miks ma küll alati ostan paperbacke, kui võiks osta ILUSAID raamatuid. Lyra-raamat näeb välja, nagu oleks ta pärit Lyra enda ajast ja maailmast. (Seda, mis maailmaga on tegu, saab jällegi teada ainult Pullmani triloogiast, millest ma ükskord juba natuke kirjutasin ka.) Siin on keskel suur lahtivolditav Oxfordi kaart ja illustratsioonideks väljavõte mingist teatmeteosest ja postkaart ja laevakruiisireklaam. Kaaned on… vanaaegse olemisega. Paber on paks ja jätab natuke luksusliku mulje.

Polegi enne näinud raamatut, mis nii vaatamisväärne välja näeks. Ma arvan, see raamat võiks Kalkarile meeldida:) Aga see ongi collector’s edition.

Lugu ennast nagu eriti ei olegi. See on pigem nagu kiri Lyralt – et jah, minu suur seiklus sai läbi, aga elu läheb ikka edasi, ma olen olemas, ma kasvan suuremaks, ma igatsen ikka veel, aga ma saan hakkama. Midagi sellist.

Ja samas jälle on tunne, et küllap midagi veel juhtub. Ja Pullman on lubanud ühe raamatu veel kirjutada HDMi juurde – The Book Of Dust. Ilma Lyra ja Willita, mis on kurb, aga õiglane.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s


%d bloggers like this: