Eile ostsin ma endale plaadi. Alguses mõtlesin osta Pärti, aga minu pärdiostmine muutub juba legendaarseks. Laseringis ei paistnud seda plaati, mida ma tahtsin, ja siis ma otsustasin, et ma küsin müüjalt, kas neil seda on, ja kui tõesti pole, siis võtan selle asemel lapsesilmalepaitegemise plaadi. Nii läkski. Ma vaatasin, et kassaaparaadil on ISIC-kaardi kleepekas, aga ma ei hakanud oma ISICut välja otsima. Müüjanoormees ise küsis, et kas mul äkki on. Siis ma näitasin ikka, et on, aga natuke jäi kripeldama, et ega ma nüüd laste silmade arvelt oma 5 või 10% soodustust ei saanud. See vist tuleb ikka poe arvelt, eks?
Mulle selle plaadi juures eriti ei meeldi, kui suurelt sinna see paitegemise asi on peale kirjutatud. Rohkem meeldiks, kui mul oleks kodus väga ilusa disainiga plaat eesti esitajatelt ja ma ainult ise teaksin, et see, mis ma selle eest maksin, läks kuhugi kooli lambi ostmiseks. Jaa, nüüd te ütlete, et mis ma siis siin kellan oma heategevusest:) Aga tegelikult tahtsin ma selle jutuga välja jõuda selleni, et mulle meeldisid need lood ja see on üks armas kuulamine, mida tuleks osta sõltumata laste silmadest.
Kelelle siis ei meeldiks, kui saab teha midagi, mida nagunii teeks, aga siis boonusena antakse juurde teadmine, et kellelgi sai parem:)
whatever 