kuni siin mind ükski veel vajab neis madalais majades

Muude oluliste asjade hulgas: kitty is indifferent kitty is up to no good kitty is a little more technically superior to even tekno; “she” surprisingly reacts to being “petted” with 3 hidden sensors on her back kitty is very realistic and is a lot of company kitty is unpredictable kitty is still the world’s favorite … Loe edasi “kuni siin mind ükski veel vajab neis madalais majades”

Muude oluliste asjade hulgas:

kitty is indifferent
kitty is up to no good
kitty is a little more technically superior to even tekno; “she” surprisingly reacts to being “petted” with 3 hidden sensors on her back
kitty is very realistic and is a lot of company
kitty is unpredictable
kitty is still the world’s favorite character
kitty is very beautiful
kitty is everywhere
kitty is an angel
kitty is born at benden weyr
kitty is also available as a dressed doll in a bridal gown
kitty is a paradigm of the preadolescent female self
kitty is a major cultural icon in japan and worldwide
kitty is mine all mine
kitty is innocent
kitty is ok
kitty is under no obligation to update any content on the site
kitty is a true robot
kitty is the mother of invention
kitty is super cool
kitty is right
kitty is a dirty schoolgirl
kitty is still the world’s favorite character
kitty is really fun for a few months
kitty is almost as cute as you
kitty is #1
kitty is one of the many

Googlism.com ütles.

Nüüd te teate minust kõike.

üks hetk mille pärast tundub et magamisest nägin vaid und

Madli küsimuste hulgas oli täna see, et “milline on kõige kummalisem koht, kus oled maganud?” Ma valisin ühe välja, aga tegelikult olen ma üldse nii lahedates kohtades maganud, et tahaks kohe edetabeli kokku panna.

1. Nordkapist sadakond kilomeetrit lõuna pool asuva motelli dušširuumis. Sest oli metsikult külm ja vihma sadas ja seal dušširuumis oli põrandaküte. Me mahtusime sinna P.-ga kahekesi ilusti ära. Ja erinevalt paljudest teistest kohtadest, kus ma olen maganud, ei olnud seal probleemi hommikuse hammastepesuga:) Juunis 2001 oli see lugu.
2. Eelmisel suvel Dubrovniku linnamüüri ja mere vahel. See oli väga lahe ja kummaline koht. Ainult et jalgratast koos kotiga oli sinna raske vedada (vahepeal tuli treppidest käia mitu korda) ja öösel ei saanud tükil ajal rahu, sest kohalikele noortele meeldis just seal kanepit suitsetada ja kaasaskantavast makist horvaadikeelset metalit kuulata.
3. 2001. aasta mais hääletasime me Erkiga Rootsist Taani, et Eurovisiooni ajal Kopenhaagenis olla. Jäime kuidagi tobedalt ööseks tee peale ja üks onu lubas meil magada oma autos oma garaažžis. Tagaistmed käisid alla, ruumi oli mõnusalt, aga põhiline oli heameel sellest, et ka meeletult hääletajakartlike rootslaste hulgas selliseid inimesi on. Vähem kui kuu aega varem oli üks saksa tudeng minu ja P. Düsseldorfis oma koju magama viinud, meil kõhud täis söötnud ja hommikul Hollandi piirini viinud. Aga sakslane ja rootslane on kaks ise asja.
4. Eelpoolnimetatud Nordkapi-reisi käigus Põhja-Soomes Kilpisjärvi motelli köögis laua peal. See oli tegelikult jube, sest seal oli nii külm. Motell oli suletud, aga köögi uks polnud lukus, ja tundus, et kui seinad on ümber, siis on äkki soojem. Oli vist ainult selle võrra, et me otseselt ei näinud jääd kõrvalasuva järve peal:P Moraal: ei tasu väljaspool turismihooaega põhjamaale ronida!
5. Või siiski. Esikoha saanud motellidušširuumist poole kilomeetri kaugusel veetsime tookord ka ühe öö, aga siis vihma ei sadanud, mis tähendas, et päike paistis. Kuna me selle polaarpäeva asjaga väga harjunud polnud, siis toimus väike valearvestus magamiskottide paigutamisel (mis toimus umbes kell neli hommikul) ja kella üheksa ajal hakkas jube palav. Panin päevitusriided selga ja heitsin magamiskoti peale edasi tukkuma. Kui P. siis ükskord üles ärkas, hakkas ta mu peale peaaegu et karjuma. “Kitty! Me oleme põhjanabal ja sina võtad päikest!” Meenutagem, et Nordkapini oli sadakond kilomeetrit:)
6.-7. 2000. suvel Kreeka suvekursusel veetsime me ühe nädalavahetuse rannas ja magasime ka sealsamas lamamistoolidel. Samamoodi mererannas magasime ka eelmisel suvel Montenegros mitu korda. Kreekas oli ilus päikeseloojang, aga ei mingeid ekstreemseid elamusi sinna juurde. Montenegros tuli ühes kohas magamiskotti mõned suuremad kivid lisada, et tuul seda ära ei viiks.
8. Göteborgi ja Fredrikshavni vahelisel laeval püüdsin ma kord magada tax-free poe kõrval trepi all. See läheb edetabelisse sisse sohiga, sest ega ma tegelikult korralikult und saanud. Rootsi pensionärid kolistasid kõrval liiga kõvasti mänguautomaatidega:( Aga ebaõnnestunud magamisürituse käigus sain tuttavaks ühe toreda kreeka poisiga – tema oli ka arvanud, et trepi all on väsinud ränduri jaoks õige koht. Kevad 2001.
9. Mõigu bussipeatuses Tartu maantee ääres. Mul sai lihtsalt enne kojujõudmist jaks otsa ja siis ma tukkusin seal pingi peal natuke:P Sügis 2002.
10. Igasugused rekkakabiinid, bensiinijaamatagused haljasalad, kiirteeäärsed kraavid, koolimajapõrandad, ühistranspordivahendid ja teiste inimeste kodud. 1979-…

Ilmneb, et mul on olnud ääretult magamiselamusterohke 2001. aasta:P Ja pooled lood ei tule kohe meeldegi ju. Kõik kohad muidugi ei ole tähelepanuväärsed mitte koha, aga kaasneva loo poolest – minu puhul on need lood enamasti seotud sellega, kuidas ma magan tasuta kohas, kus magamise eest peaks tegelikult maksma.

spi kochanie spi

Kuulge, need tankistid olid täitsa lahedad ju. Ehkki ma ei saa nõustuda nendega, kelle meelest Janek oli väga ilus. Ükski tankist polnud eriti ilus. Ja Liidake oli täbar tsikk igatahes! Aga tank ja koer olid okei. Natuke oli nagu “Nimed marmortahvlil”. Peaks mõni õhtu minema ja veel mõne osa vaatama, kahekaupa näidatakse. Orienteerumishooaja avasin ka … Loe edasi “spi kochanie spi”

Kuulge, need tankistid olid täitsa lahedad ju. Ehkki ma ei saa nõustuda nendega, kelle meelest Janek oli väga ilus. Ükski tankist polnud eriti ilus. Ja Liidake oli täbar tsikk igatahes! Aga tank ja koer olid okei.

Natuke oli nagu “Nimed marmortahvlil”. Peaks mõni õhtu minema ja veel mõne osa vaatama, kahekaupa näidatakse.

Orienteerumishooaja avasin ka täna, Orioni teisipäevakuga. Märg oli! Ja ma eksisin ära, no niivõrd, kui Nõmme metsas üldse eksida saab… sattusin millegipärast alustuseks seitsmendasse punkti ja alles siis ülejäänutesse. Joosta mulle anyway eriti ei meeldi… Sellest hoolimata pakkus üritus mulle suurt rahuldust. Sport on ikka müstiline asi:P

Samas olid mul täna õhtuks närvid nii läbi, et muu peale paduvihmas loetamatu kaardiga Glehni lossi treppidest üles-alla silkamise polekski saanud aidata. Mehed.

leidmata laule neid vahel teel me jalge ees on maas

Ma ostsin eile endale ikkagi ära selle Hedvig Hansoni ja Andre Maakeri plaadi, mida ma endale lubada ei saanud. Ja siis täna käisin Paides nende kontserdil ka. Jah, selleks ma ostsingi endale auto:) Et käia Paides kontserdil ja Rakveres teatris ja Mustamäel kooriproovis ja Raplas esinemas… kõik puhtalt kultuuri huvides! Kontsert ise oli… no ma … Loe edasi “leidmata laule neid vahel teel me jalge ees on maas”

Ma ostsin eile endale ikkagi ära selle Hedvig Hansoni ja Andre Maakeri plaadi, mida ma endale lubada ei saanud. Ja siis täna käisin Paides nende kontserdil ka. Jah, selleks ma ostsingi endale auto:) Et käia Paides kontserdil ja Rakveres teatris ja Mustamäel kooriproovis ja Raplas esinemas… kõik puhtalt kultuuri huvides!

Kontsert ise oli… no ma ei tahagi midagi öelda. Lihtsalt nii päris oli ja hing on sellest veel hell. Homme võibolla ütlen.

Ma hankisin ühe pühendusega plaadi ka, mitte endale, aga ma ei ütle praegu, kellele, see on üllatus.

Uusi autoelamusi: õppisin täistulesid kasutama ja sain esimese surnud putuka esiklaasile:)

oma nime ka surres ei määri me

Mina olen teatavasti see laps, kes pole kunagi “Nelja tankisti ja koera” näinud. Me kõik tuleme oma lapsepõlvest, eks ole. Minu oma oli põhiosas ilma televiisorita. Aga nüüd ma ei suuda otsustada, kas peaks siis minema ja vaatama neid tankiste. Mõnegi osa. Vist ikka peaks. Tuleb keegi minuga kinno, ah? Meie kontori all baaris, kus … Loe edasi “oma nime ka surres ei määri me”

Mina olen teatavasti see laps, kes pole kunagi “Nelja tankisti ja koera” näinud. Me kõik tuleme oma lapsepõlvest, eks ole. Minu oma oli põhiosas ilma televiisorita.

Aga nüüd ma ei suuda otsustada, kas peaks siis minema ja vaatama neid tankiste. Mõnegi osa. Vist ikka peaks. Tuleb keegi minuga kinno, ah?

Meie kontori all baaris, kus vanasti seisis letil suur silt “Meil suitsetatakse” (mitte et see kirjalikku tõestust oleks nõudnud), on toimunud mingi poliitikavahetus. Neljale lauale on pandud sildikesed “Ei suitsetata”. Need on muidugi lauad kõige tagumises nurgas, kuhu tuleb läbi paksu suitsu minna… aga ilus mõte on ka midagi väärt. Avaldasin tunnustust prae ostmise ja kohapeal konsumeerimise teel.

üksinda ma päeva õhtusse saan

Alatu on see, et keegi on salaja välja andnud järjekordse Hedvig Hansoni plaadi ja ma tahan seda ja ma ei saa endale hetkel mingit plaadiostmist lubada üldse:(

Kui juba rääkida plaaditeemalistest alatustest, siis

1) endiselt on kadunud mu “Black Cat, White Cat” soundtrack. Endiselt pole poest võimalik uut saada, nii et endiselt ootan seda tagasi selle käest, kellele ta kunagi laenanud olen…
2) umbes aastal 2000 tuli välja Kate’i album “Kõik, mis tehtud” ja ma tunnen nüüd järsku, et mul oleks seda hädasti vaja, aga see müüdi ilmselt läbi juba mitu aastat tagasi. Kust ma siis nüüd saan? Äkki keegi tahab enda oma mulle ära müüa? Ma võiks muidugi laenuks võtta ja koopia teha, aga mulle nii ei meeldi plaatidest koopiaid teha…

Kas muusikapiraatlus on moraalselt ja legaalselt aktsepteeritav(am) siis, kui originaali pole lihtsalt enam võimalik hankida?

hajde plavi moj safiru

Tänased pealkirjahitid: ”Linna turismimagnet roostetab” ja ”Juhtimispähklid oravaparteis”. Oh neid Päevalehe ja Delfi metafoorimeistreid. Neile, kes ei viitsi lehest lugeda, teadmiseks – linna all mõeldakse Tallinnat, turismimagneti all vanu varjendeid ja roostetamise all seda, et need on ära lagastatud. Juhtimispähklid on seotud hr. Kallase siirdumisega uutele väljakutsetele ja oravaparteid teate isegi. Kiire research magnetite teemal … Loe edasi “hajde plavi moj safiru”

Tänased pealkirjahitid: ”Linna turismimagnet roostetab” ja ”Juhtimispähklid oravaparteis”. Oh neid Päevalehe ja Delfi metafoorimeistreid.

Neile, kes ei viitsi lehest lugeda, teadmiseks – linna all mõeldakse Tallinnat, turismimagneti all vanu varjendeid ja roostetamise all seda, et need on ära lagastatud. Juhtimispähklid on seotud hr. Kallase siirdumisega uutele väljakutsetele ja oravaparteid teate isegi.

Kiire research magnetite teemal näitas, et on püsimagneteid, mis saavad roostetada, ja on selliseid, mis ei roosteta, kuna ongi materjali poolest juba oksiidid. Tänud Tõnule ja Wikipediale.

lihtsalt vaid teab ta et peab ta miks peab ta ei tea ta

Telekavaatajad kõik nagunii on juba näinud seda Honda reklaami, millest Päevalehes kirjutatakse. Või siis mitte, ma üldse ei saa enam aru, mis reklaame näidatakse praegu, mida on näidatud varem ja mis on üldse ainult mingid legendid rahva mälus. No igatahes mina otsisin reklaami Honda veebist üles ja minu meelest oli jube lahe. Enda Hondaga käisin … Loe edasi “lihtsalt vaid teab ta et peab ta miks peab ta ei tea ta”

Telekavaatajad kõik nagunii on juba näinud seda Honda reklaami, millest Päevalehes kirjutatakse. Või siis mitte, ma üldse ei saa enam aru, mis reklaame näidatakse praegu, mida on näidatud varem ja mis on üldse ainult mingid legendid rahva mälus. No igatahes mina otsisin reklaami Honda veebist üles ja minu meelest oli jube lahe.

Enda Hondaga käisin ülevaatust tegemas eile. Jälle uus kogemus elus. Ma olen ju kogu aeg rääkinud, et igas päevas peaks olema midagi sellist, mida kunagi varem pole olnud… Mul on viimasel ajal kogu aeg just nii ja ma olen rahul.

Ülevaatuse mehed olid hoopis teistsugused kui teeninduse mehed. Teeninduses olid noored tunkedes kutid, kes said kohe aru, et ma ei saa millestki aru, ja tegid asjad ilma mölisemata ära. Aga ainult need asjad, millega ma ise tõepoolest hakkama poleks saanud. Estakaadi pealt alla pidin ikka ise tagurdama näiteks (mitte et see lihtne oleks olnud). Ülevaatuses olid kitlites vanamehed, kes alguses minuga kärkisid, siis said aru, et ma ei saa millestki aru, ja siis hakkasid nännutama ja tegid kõik viimseni minu eest ära. Kuni kõigi paberite rahakotisuuruseks kokkuvoltimiseni.

Ma saan selle autoasjaga veel paar nädalat ilmselt aktiivselt värskeid elamusi hankida. Kui rutiiniks kätte ära läheb, siis hakkan õmblema. Ma juba ostsin endale õmblemise õpiku, IV-IX klassi oma muidugi (Saara käsitööõpikute sari ruulib täiega, ausalt). Kõigepealt õmblen nuku, sest selle koha peal jäi mu õmblejakarjäär 6. klassis pooleli. Siis õmblen fliisist mütsi ja siis lihtsad püksid ja dressipluusi. Aga särkpluusiga ma isegi ei looda hakkama saada.

i was born to make you happy

Ma ei ole tükk aega ühegi tobeda testi tulemust siia üles pannud, sest enamasti ma vihkan oma testitulemusi. Ikka läheb nii, et teised on šokolaad, aga mina õlu, teised saavad olla mRNA, aga mina pean olema tärklis, ja kõik peale minu on grammar godid. Aga see tänane istub mulle täitsa hästi:

Noh, et ükskord ometi ma tunnen end ära selles jutus, mis mu kohta räägitakse.