Kuu: juuni 2004

my girlfriend my best friend

Täna on siis poistebändide päev, tundub. Aaron Carterit mäletate? Kuulus kategooriasse “mõne poistebändi liikme noorem vend” (Nick Carter oli, ee, Backstreet Boysis vist?) ja nägi välja nagu Dennis the Menace – imearmas seitsmeaastane blond pruunide silmadega poisike, teksatunked jalas. Ma olin juba päris vana naine, ülikoolis esimesel kursusel, kui ma andunult fännasin tema hitti “I’m … Loe edasi “my girlfriend my best friend”

Täna on siis poistebändide päev, tundub.

Aaron Carterit mäletate? Kuulus kategooriasse “mõne poistebändi liikme noorem vend” (Nick Carter oli, ee, Backstreet Boysis vist?) ja nägi välja nagu Dennis the Menace – imearmas seitsmeaastane blond pruunide silmadega poisike, teksatunked jalas. Ma olin juba päris vana naine, ülikoolis esimesel kursusel, kui ma andunult fännasin tema hitti “I’m gonna miss you forever” (sisu poolest oli see põhimõtteliselt “Living Next Door to Alice”, koos toetava videoga – kahele poole pori pritsides lahkuv kaubik, pisike tüdruk kaubiku aknal ja pisike poiss maja aknal teineteisele läbi vihmakardina lehvitamas. ja poisi aknaklaasi mööda niriseb alla vihmapiisk, mis võiks sama hästi olla… ah, junõu:).

Ja mis on temast nüüd saanud? Vastuse annab www.aaron-carter.com: At the matured age of fourteen, Aaron Carter still has all the innocence and excitement of a boy following a dream.

Matured age of fourteen… kas me tahame selliseid asju oma nooruspõlve iidolite kohta teada, küsin ma?

veel on aega lõigata ja mõõta

Kogu lõpetamisralli parim osa oli see, et pärast kõiki neid aastaid tuli Jane isa ja rehabiliteeris mind, teatades, et see EI olnud mina, kes esimeses klassis Janele pinaliga pähe lõi. (Seos lõpetamisega on ilmselge – issi tuli ju ka vaatama, kuidas laps magistriks saab.) Saite nüüd! Mul polnud sellist pinalitki mitte. On inimesi, kellele ei … Loe edasi “veel on aega lõigata ja mõõta”

Kogu lõpetamisralli parim osa oli see, et pärast kõiki neid aastaid tuli Jane isa ja rehabiliteeris mind, teatades, et see EI olnud mina, kes esimeses klassis Janele pinaliga pähe lõi. (Seos lõpetamisega on ilmselge – issi tuli ju ka vaatama, kuidas laps magistriks saab.) Saite nüüd! Mul polnud sellist pinalitki mitte.

On inimesi, kellele ei meeldi Eesti hümni laulda, sest “su üle Jumal valvaku”. Ma pole sellest kunagi suuremat aru saanud. Ise ma Jumala olemasolu ja olemuse suhtes seisukohta pole võtnud, aga las ta siis valvab pealegi, ega see halba ei saa teha? Mõistmine on saabunud viimase nädala jooksul Gaudeamuse kolmandat salmi lauldes. Suud ma just kinni ei pane, aga torge käib südamest läbi küll selle “vivat et respublica” koha peal:P

Ja kui nüüd kõik viimseni välja öelda, siis EMA aktus oli ikka eriti hale (no pliis! rektoril polnud ametirahagi kaelas! mis tal ei olegi seda või?), aga sellele eelnev kontsertosa täiesti super.

vivat membrum quodlibet vivant membra quaelibet

Ma üritasin meelde tuletada kõiki inimesi, kes sel kevadel mingit kooli või muud olulist eluetappi lõpetavad, aga nagunii kõik ei meenunud ja kõiki ma ei teagi. Igatahes Kristi ja Masa lõpetasid eile üheksanda klassi; Liis lõpetab gümnaasiumi; Preet (mu tänavune lemmiklõpetaja!), Aavo, Reigo, Gans, Mitt, Mihkel ja no kindlasti veel mingid olulised inimesed said TTÜst … Loe edasi “vivat membrum quodlibet vivant membra quaelibet”

Ma üritasin meelde tuletada kõiki inimesi, kes sel kevadel mingit kooli või muud olulist eluetappi lõpetavad, aga nagunii kõik ei meenunud ja kõiki ma ei teagi. Igatahes Kristi ja Masa lõpetasid eile üheksanda klassi; Liis lõpetab gümnaasiumi; Preet (mu tänavune lemmiklõpetaja!), Aavo, Reigo, Gans, Mitt, Mihkel ja no kindlasti veel mingid olulised inimesed said TTÜst bakalaureusekraadid mu enda silma all; Janele antakse nädalavahetusel magistrikraad EMAst ja Triinule EBSist; Helen, Redi ja Paula lõpetasid/lõpetavad CEUs magistri, Madli ja Hanna TÜs bakalaureuse. Sai nüüd kõik või unustasin ikka kellegi olulise ära või ajasin midagi segi?

Palju õnne kõigile, kel täna tähtpäev. Ma ei jaksa(nud) teile kõigile lilli tooma tulla ja no ausalt, seal on piir ka, kui mitu aktust võib üks inimene ühe kevade jooksul ära kannatada. Kui ma täna (no see täna, mis kalendri järgi eile oli) kolmandat korda kahe päeva sees TTÜ aulas “Gaudeamust” laulsin, hakkas mul rektorist täitsa kahju.

Tublid olete ikkagi:*

sa oled mu südame suvi ja põue palavaim püüd

Ahjaa. Filmi kõige helgem hetk oli see, kus rüütlibuss sõitis tagant sisse Londonis tänaval parkivale autole ja signalisatsioon hakkas karjuma. Ma ei suuda enam iial ühtegi töötava signaga autot tänaval sama pilguga vaadata kui enne:) Kaks aktust järjest kooriga sisustatud täna. See tähendab kaht hümni, kaht “Eesti lippu”, kaht “Gaudeamust” (sh teist salmi neli korda)… … Loe edasi “sa oled mu südame suvi ja põue palavaim püüd”

Ahjaa. Filmi kõige helgem hetk oli see, kus rüütlibuss sõitis tagant sisse Londonis tänaval parkivale autole ja signalisatsioon hakkas karjuma. Ma ei suuda enam iial ühtegi töötava signaga autot tänaval sama pilguga vaadata kui enne:)

Kaks aktust järjest kooriga sisustatud täna. See tähendab kaht hümni, kaht “Eesti lippu”, kaht “Gaudeamust” (sh teist salmi neli korda)… umbes sadat “elagut”. Ma pean selle tudengikooris laulmise üle veel korra tõsiselt järele mõtlema:P

something wicked this way comes

Ma ei ole mingi filmikommentaator ja ei hakka üldse seletama, mismoodi Cuaron (ja mingid jullad mõnede täishäälikute peal seal vist) on teinud teistsuguse Harry Potteri filmi kui Columbuse omad olid. Ainus, milles ma tunnen end olevat pädeva sõna võtma – Emma Watson on ilusaks tüdrukuks kasvanud. Ja ei olnud nii õudne film, kui ma kartsin, … Loe edasi “something wicked this way comes”

Ma ei ole mingi filmikommentaator ja ei hakka üldse seletama, mismoodi Cuaron (ja mingid jullad mõnede täishäälikute peal seal vist) on teinud teistsuguse Harry Potteri filmi kui Columbuse omad olid. Ainus, milles ma tunnen end olevat pädeva sõna võtma – Emma Watson on ilusaks tüdrukuks kasvanud.

Ja ei olnud nii õudne film, kui ma kartsin, ja seal oli paar kohta, mis olid paremad kui raamatus. Kokkuvõttes mulle meeldis väga:)

i can show you the world shining shimmering splendid

Kui ma oleks ka mingi fotograaf, siis ma teeks sellise fotosarja, et käiks külas oma sõpradel ja pildistaks vaateid, mis nende akendest avanevad. Lõpuks teeks sellest raamatu, kus on iga inimese kohta kõrvuti tema enda pilt ja tema koduaknast tehtud pildid ja juures jutt, mis kogu selle pildimajanduse ära seletab. Sest nii fotograafi minust kunagi … Loe edasi “i can show you the world shining shimmering splendid”

Kui ma oleks ka mingi fotograaf, siis ma teeks sellise fotosarja, et käiks külas oma sõpradel ja pildistaks vaateid, mis nende akendest avanevad. Lõpuks teeks sellest raamatu, kus on iga inimese kohta kõrvuti tema enda pilt ja tema koduaknast tehtud pildid ja juures jutt, mis kogu selle pildimajanduse ära seletab. Sest nii fotograafi minust kunagi ei saaks, et mu pildid hakkaksid ütlema rohkem kui tuhat sõna:) Aga inimeste akendest välja vaadates saab nende kohta palju teada. Ja ka maailma kohta.

Suvi on siis, kui ma olen esimest korda öösel linnast jala koju kõndinud just for the fun of it. Päris suvi on eelnev pluss see, et keegi on tee kõrval muru niitnud ja see lõhnab ja ööbikud laulavad. Päris-päris suvi on eelnev pluss see, et linnast tulema hakates on veel valge ja koju jõudes on juba valge.

oh moonid moonid mu armastatud lilled

Miks ei ole keegi mu tähelepanu juhtinud faktile, et “Loomingu Raamatukogu” ilmub ikka veel? Et see sari ei eksisteeri ainult mu lapsepõlvemälestustes (emal oli see koju tellitud ja ma jõudsin alati pool raamatut läbi lugeda seda postkontorist koju tuues)? Et selle raames maksab päris ehtne raamat keskeltläbi viis krooni vähem kui keskmine eesti naisteajakiri? Et … Loe edasi “oh moonid moonid mu armastatud lilled”

Miks ei ole keegi mu tähelepanu juhtinud faktile, et “Loomingu Raamatukogu” ilmub ikka veel? Et see sari ei eksisteeri ainult mu lapsepõlvemälestustes (emal oli see koju tellitud ja ma jõudsin alati pool raamatut läbi lugeda seda postkontorist koju tuues)? Et selle raames maksab päris ehtne raamat keskeltläbi viis krooni vähem kui keskmine eesti naisteajakiri? Et need raamatud on R-kioskis keskmiste eesti naisteajakirjade kõrval olemas?

Nagunii te kõik teadsite seda ja loete Stiili ja Trendi ja Annabellat ja Cosmopolitani ja Kroonikat sellepärast, et need teile meeldivad, mitte sellepärast, et teil pole lõuna või bussisõidu kõrvale muud lugeda. Või siis loetegi lõuna ja bussisõidu kõrvale Loomingu Raamatukogu ja irvitate vaikselt minu üle. No ma ei tea, see on ehk õiglane, aga siiski mitte ilus teist.

Ma lugesin lõuna kõrvale Almqvisti.

if i thought you’d never change your mind

Ma küll ei tea, mida ma teeks, kui mul poleks vanaisa, kes julgeb kõik hullud toiduretseptid ära proovida mu eest. Sööks ilmselt makarone ainult. Kuu avastus on Pereköögist leitud rabarberi-sibulasalat. Selle tegemiseks tuleb kokku segada rabarberit, rohelist sibulat ja majoneesi. Ongi kõik. Maitseb nagu… mingi täiesti uus asi. Uskumatu. Kartuli ja liha juurde sobis igatahes … Loe edasi “if i thought you’d never change your mind”

Ma küll ei tea, mida ma teeks, kui mul poleks vanaisa, kes julgeb kõik hullud toiduretseptid ära proovida mu eest. Sööks ilmselt makarone ainult.

Kuu avastus on Pereköögist leitud rabarberi-sibulasalat. Selle tegemiseks tuleb kokku segada rabarberit, rohelist sibulat ja majoneesi. Ongi kõik. Maitseb nagu… mingi täiesti uus asi. Uskumatu. Kartuli ja liha juurde sobis igatahes suurepäraselt. Aga kas ma oleksin julenud seda ise esimesena teha? Ega ei oleks.