kõik on nüüd söönud ja rahul arvan ma

Kodus õppimise põhiline eelis kontoris töötamise ees on see, et saab lõunaks mõnusaid asju süüa. Mina tegin endale täna lõunasöögiks täisterariisi austerservikutega, juurde võtsin tomatisalatit värske basiilikuga. Austerservikud on ikka tõesti jube head. Eriti koos sibulaga võis praetuna. Mingi šampinjoniga ei anna võrreldagi. Ehkki vanaema rääkis, kuidas austerservikuid kasvatatakse – see käib umbes nii, nagu … Loe edasi “kõik on nüüd söönud ja rahul arvan ma”

Kodus õppimise põhiline eelis kontoris töötamise ees on see, et saab lõunaks mõnusaid asju süüa. Mina tegin endale täna lõunasöögiks täisterariisi austerservikutega, juurde võtsin tomatisalatit värske basiilikuga.

Austerservikud on ikka tõesti jube head. Eriti koos sibulaga võis praetuna. Mingi šampinjoniga ei anna võrreldagi. Ehkki vanaema rääkis, kuidas austerservikuid kasvatatakse – see käib umbes nii, nagu Van Helsingis vampiirikutsikad kasvasid, laest rippuvatest kottidest pungitavad välja – ja see tekitas minus kerge eelarvamuse:)

Siinkohal tahaks tervitada kõiki, kes täna jälle Kompassis 57-kroonist wok’i sööma olid sunnitud või endale Citymarketi kulinaarialetist salati tõid:P

võib vahel juhtuda et parimgi sõber ei anna kohtudes sul suud ega kätt

Mulle hakkas Tallinna ühistranspordi ID-pileti idee meeldima laupäeva südaööl Võhandu jõe ääres. Sest siis ja seal sain ma SMSi, mis meenutas mulle, et esmaspäeva õhtul lõpeb kuukaart ära ja et uue võib kasvõi kohe osta. Paberkuupiletiga juhtus mul 19 juhul 20st, et ma avastasin mingil õhtul kodus, et juba mitu päeva olen piletita sõitnud. Ja … Loe edasi “võib vahel juhtuda et parimgi sõber ei anna kohtudes sul suud ega kätt”

Mulle hakkas Tallinna ühistranspordi ID-pileti idee meeldima laupäeva südaööl Võhandu jõe ääres. Sest siis ja seal sain ma SMSi, mis meenutas mulle, et esmaspäeva õhtul lõpeb kuukaart ära ja et uue võib kasvõi kohe osta. Paberkuupiletiga juhtus mul 19 juhul 20st, et ma avastasin mingil õhtul kodus, et juba mitu päeva olen piletita sõitnud. Ja siis pidin hommikul linnasõitmiseks talongi ostma ja pooltel juhtudel unustasin veel mitu päeva linnast kuukaardi osta. Meil siin lihtsalt pole ajaleheputkasid. Või kustkohast neid kuukaarte nüüd saigi.

Nüüd võiks tulla see lubatud e-politsei ka, et ei peaks juhiluba ja auto dokumente kaasas tassima nagu kass poegi. Aga ma panen välja ühe omanimelise pisikese teaduspreemia inimesele, kes suudaks ka mu automaki paneeli ID-kaardi sisse integreerida… Tanel Linnas, kas sa loed seda?:)

Vahvas lasteraamatus “Kuningas Macius Esimene” tegeles lasteparlament aktiivselt probleemiga, et tüdrukutel on vähem taskuid kui poistel. Ma tahaks ka sel teemal sõna võtta. Mul ei ole peaaegu üldse taskuid! Teksataskud on, aga minu rahakott küll teksataskusse ära ei mahu näiteks. Telefon mahub, aga siis on väga ebamugav istuda. Tööriietel pole üldse mingeid taskuid. Käin mööda kontoreid (enda ja klientide omi) ringi, näpus telefon, pastakas, visiitkaardid ja muu vajalik pahn, lisaks veel arvuti kaenlas. Nõme ju. Samas kui meestel on püksi-, pintsaku-, jopetaskud, kuhu mahub pool elamist. Makipaneelid jms stuff kaasa arvatud:P

sest nõnda kena naeratusega poiss ei saa ju olla läbinisti halb

Tegelikult tahan ma juba tükk aega kirjutada armunud sõpradest, aga ma kuidagi ei oska sellele teemale läheneda nii, et ei tuleks mõttetu virin ja et oleks aru saada, et ma saan tegelikult aru. Nii et ma vist ei ütle selle kohta midagi. Leidsin üles selle tee, mida mööda saab Nõmmelt Mõiku rattaga otse ilma Järvevana … Loe edasi “sest nõnda kena naeratusega poiss ei saa ju olla läbinisti halb”

Tegelikult tahan ma juba tükk aega kirjutada armunud sõpradest, aga ma kuidagi ei oska sellele teemale läheneda nii, et ei tuleks mõttetu virin ja et oleks aru saada, et ma saan tegelikult aru. Nii et ma vist ei ütle selle kohta midagi.

Leidsin üles selle tee, mida mööda saab Nõmmelt Mõiku rattaga otse ilma Järvevana teed kaugeltki nägemata. See oli nii äge. Tallinn on ikka vapustav linn. Ärge olge kurvad, teie, kes te tahaksite tegelikult Tartus või New Yorgis elada, aga keda elu või töö või kool või miski muu on Tallinna sundinud. Kui te ei leia üles, kui mõnusaid kohti siin tegelikult on, siis kurtke mulle ja ma näitan teile.

Kaks kägu kukkusid vastastikku ja ööbik hakkas ka juba häält tegema. See on uskumatu, kui palju ööbikuid on Ülemiste järve ümber… otse lennujaama vastas võib kella üheteist ajal õhtul kuulda nii tosinat. Meie aias on nad ka nii lärmakad, et soojal ööl, kui aken lahti on, ei lase magada. Ega sooje kevadöid ei tasugi maha magada:)

Ja ma otsisin õnne kõigist sirelitest, mis tee peale jäid, leidsin ka päris palju. Sireliõnnesse ma usun kõigist asjadest kõige rohkem vist.

puiestee tänaval ongi üks puiestee

Parafraseerides Leeloo suht tabavat väidet: Tartu linnas kõrtsis käia on, nagu oleks Orkutisse sisse loginud. Mis tähendab seda, et kui seda piisavalt harva teha, siis on jube huvitav. Maailmas on umbes maailma kõige aeglasem teenindus. Paadimatka highlight oli see, et mu kollased dressipüksid meeldisid kõigile kohutavalt. Telgis magada oli väga külm. Võhandu on kuidagi lühemaks … Loe edasi “puiestee tänaval ongi üks puiestee”

Parafraseerides Leeloo suht tabavat väidet: Tartu linnas kõrtsis käia on, nagu oleks Orkutisse sisse loginud.

Mis tähendab seda, et kui seda piisavalt harva teha, siis on jube huvitav.

Maailmas on umbes maailma kõige aeglasem teenindus.

Paadimatka highlight oli see, et mu kollased dressipüksid meeldisid kõigile kohutavalt. Telgis magada oli väga külm. Võhandu on kuidagi lühemaks jäänud, kui ta nelja aasta eest oli. Kokkuvõttes… ei olnud nagu päris see:( Mitte küll jõe ega ilma süül, ikka inimesed on need, kes asjast asja teevad või tegemata jätavad. Seekord siis läks niipidi.

Mu auto on nii madal (ja ma ise olen ka piisavalt madal), et vastutulijate lähituled pimestavad mind. Kas selle vastu saaks midagi teha?

suur kiituskoor kostku nüüd

Ja üldse – mis pagana Egiptuse sangar? Millest see laul räägib? Mis on eestlaste laulupeol pistmist Egiptuse päästjaga? Millest ta Egiptuse päästis ja kas see ka maailmarahule kasuks tuli?

Tunnen teravat puudust raamatust, mis meid Janega põhikooli viimaste aastate jooksul kõigis muusikaklassis (oli see nüüd 401 või 402?) peetud tundides lõbustas – “Valimik ooperisüžžeesid”. Tänu sellele teosele tean ma vähemalt “Vikerlaste” ja “Sevilla habemeajaja” sisu. Tore valik küll.

Selline lugu siis oligi? Ma ei saa ikka veel millestki aru:)

su jalge ette teele heidame lilli

Tänases proovis oli Verdi ise kohal ja ütles, kuidas see laul EI OLE kirjutatud. See, kuidas ON, läks minust kuidagi mööda või võibolla ei tulnud jutuks. Jutt oli anyway rohkem sopranitele suunatud ja mina püüdsin sel ajal endale meeleheitlikult tulemüüri tööpõhimõtet selgeks teha. Aga kas saaks nüüd palun mõne teise laulu kummitama selle triumfikoori asemel? … Loe edasi “su jalge ette teele heidame lilli”

Tänases proovis oli Verdi ise kohal ja ütles, kuidas see laul EI OLE kirjutatud. See, kuidas ON, läks minust kuidagi mööda või võibolla ei tulnud jutuks. Jutt oli anyway rohkem sopranitele suunatud ja mina püüdsin sel ajal endale meeleheitlikult tulemüüri tööpõhimõtet selgeks teha. Aga kas saaks nüüd palun mõne teise laulu kummitama selle triumfikoori asemel?

Viimsis kõlbaks rulluisutada küll, kui tuult vähem oleks.

saabu oh võitja sangar sa ilmu me võidu peole

Ma olen kaks päeva olnud peadpidi CISA Review Manualis. Selle ajaga on kirsid õues ära õitsenud ja sireliõied lahti läinud. Kes teab, mis ma veel maha maganud olen. Lõplikult äracisastuda ei lase mul vanalinna päevade ajaks planeeritud Adiemuse-esitus (5. juunil Kaarli kirikus – see võib täitsa kuulamist väärt olla) ja kohe algav laulupeo eelproov (valiknaiskoorid … Loe edasi “saabu oh võitja sangar sa ilmu me võidu peole”

Ma olen kaks päeva olnud peadpidi CISA Review Manualis. Selle ajaga on kirsid õues ära õitsenud ja sireliõied lahti läinud. Kes teab, mis ma veel maha maganud olen.

Lõplikult äracisastuda ei lase mul vanalinna päevade ajaks planeeritud Adiemuse-esitus (5. juunil Kaarli kirikus – see võib täitsa kuulamist väärt olla) ja kohe algav laulupeo eelproov (valiknaiskoorid oma tuntud headuses Verdi ja Jürme kallal jõudu proovimas – no ma ei tea). Ehk siis et kui muud ei jõua, siis laulma ikka peab jõudma.

Ja nädalavahetusel tuleb paadimatk. Soojenduseks paikasime ühel õhtul kolmekesi kaks 8-kohalist Rootsi sõjaväe dessantpaati ära. Või vist ei olnud dessant-, mingi muu sõna oli, aga ma ei tea neid sõnu. Ma tean OSI kihte see-eest:P Aga tegelikult tahtsin jõuda selleni, et päris palju auke oli neis paatides ja pärast oli tunne, et jube suur töö sai ära tehtud.

Õppepuhkust on veel kolm päeva jäänud.

ma võitlen küll ja valin alati

Tänases Äripäevas (parool vajalik) kirjutab Eda-Liis Kann, kuidas on jube alatu, et klient peab oma raha eest poodi reklaamima – mõeldud siis reklaami kilekotil. Lahendusena pakub autor välja, et olgu kilekott tasuta või siis võimalus osta odavalt valget kilekotti. Selle üle, et tasuta kilekott on paha mõte, ei hakka me isegi vaidlema, eks:) Aga ma … Loe edasi “ma võitlen küll ja valin alati”

Tänases Äripäevas (parool vajalik) kirjutab Eda-Liis Kann, kuidas on jube alatu, et klient peab oma raha eest poodi reklaamima – mõeldud siis reklaami kilekotil. Lahendusena pakub autor välja, et olgu kilekott tasuta või siis võimalus osta odavalt valget kilekotti.

Selle üle, et tasuta kilekott on paha mõte, ei hakka me isegi vaidlema, eks:) Aga ma mõtlesin, et valge kilekott peaks ka keelatud olema. Nagu suitsupakkidel peab nüüd olema hiiglasuur kiri peal, kuidas sigaret tapab ja tervis rikub, võiks ju olla ka seadus, et kilekotist 80% peab katma teade sellest, kuidas selline kott loodusele mõjub?:)

Teatavasti on kilekotte erinevaid, mõni on korduvkasutatavam (Stockmanni ja Citymarketi omad näiteks), mõned tehakse eriliselt õrnast krabisevast kilest, mis esimesel kasutamisel katki läheb ja tuleb ära visata… Nii et äkki disainielemendina igale kilekotile võrdlev graafik, kaua seda tüüpi kotti kasutada saab ja palju ta hiljem lagunemiseks aega vajab?

Kui ma päris pisike olin, lasteaias käisin igatahes, siis kuulutati Tähekeses või kuskil välja laste joonistusvõistlus (teemal umbes “Kevad” või nii) ja võitnud pilt pidi trükitama kilekotile. Kilekott oli tol ajal päris kõva sõna ikka veel, erinevaid pilte oli vähe. Ma ikka üritasin joonistada, kujutasin ette, et äkki võidan, ja see oli piisav motivatsioon – mulle, kes ma iial joonistada pole ei osanud ega armastanud. Lõpuks ma muidugi tööd ära ei saatnud, aga võibolla just see lugu selgitab, miks ma kogu seda kilekotiteemat nii jubedalt hinge võtan?:P

ja mulle ei meeldi tugevnev vihm

Veel täna hommikul mõtlesin ma wolli õppesõiduelamustest lugedes, et ma pean endale ka ikkagi mootorratta hankima (see on mul plaanis juba terve igaviku, aga A-kat juhiluba on veel n korda keerulisem saada kui B-kat oma). Aga mõne tunni eest aknast välja vaadates polnud ma enam nii kindel ja kui siis veel tsikliomanikust töökaaslane kontorisse jõudis … Loe edasi “ja mulle ei meeldi tugevnev vihm”

Veel täna hommikul mõtlesin ma wolli õppesõiduelamustest lugedes, et ma pean endale ka ikkagi mootorratta hankima (see on mul plaanis juba terve igaviku, aga A-kat juhiluba on veel n korda keerulisem saada kui B-kat oma). Aga mõne tunni eest aknast välja vaadates polnud ma enam nii kindel ja kui siis veel tsikliomanikust töökaaslane kontorisse jõudis ja muljeid jagas, siis polnud enam hoopiski kindel. Jääb teiseks korraks seegi kord:)

(tegelikult on vihma karta muidugi tobe ja ega ma ei ole suhkrust. aga täna ei taha küll orienteeruma ka minna.)