Kuu: september 2004

Jah, täna see siis juhtubki.

Täna on muidu ka mõnus päev, tegelikult kipuvad kõik trenniga algavad päevad mõnusad olema. Hea tunne ju, kui kella kümneks hommikul oled midagi tõhusat ära teinud.

Päike paistab ja nädalavahetusel lähen ma kajakimatkale, hülgeid vaatama… teate, et hüljestele tuleb laulda, siis nad tulevad kohale?

Täna õhtul nägin ma oma kodu lähedal siili. Ma olen siin kolm aastat elanud ja olnud jumala kindel, et siin lihtsalt ei olegi siile… see on mind kurvastanud, sest siilid meeldivad mulle tohutult. Aga täna üks jalutas mu ees üle tee ja läks siis naabri aeda oma siiliasju ajama.

<järgneb kõrvalepõige lapsepõlve>
Kui ma väike olin ja mind issi-emme sessi ajaks vanaema juurde saadeti, siis emme kirjutas mulle sinna kirju. Pildid joonistas ka juurde. Lemmikpiltide top5:
1. papa Kaasik, tema loengus talveund magav kärbes ja samas loengus niisama magav minu isa. Isa väidab siiamaani, et sellist pilti ei saanud olla, sest papa Kaasiku loengud olevat olnud ainsad, kus ta EI maganud.
2. neegripoiss, kelle juurde käis õpetlik jutt sellest, kuidas neegrid ei ole mustad mitte pesematusest, vaid päevitusest, ja kuidas pesemata nahale päike peale ei hakkagi ja kuidas sellepärast peab end hoolega pesema.
3. ülikooli raamatukogus leiduvad potililled, terve suur galerii
4. siil – kusjuures, kui ma nüüd hoolega mõtlen, siis äkki siilist polnudki pilti, vaid oli ainult jutt sellest, kuidas ema nägi öösel koju minnes siili ja kuidas nad natuke aega teineteist vaatasid ja siis läks siil oma siiliasju ajama. saate nüüd aru, miks see vanade kirjade teema järsku üles kerkis?:)
5. Taaniel söömas, hüppamas, magamas. Taaniel oli küülik, kes meil mingi aja vanaema juures Aegviidus oli. Iseenesest jabur, et mina olin Taanieli juures ja ema joonistas mulle Tartus temast pilte ja saatis maale… Taanieli nimi tuli muidu sellest, et kui tal alguses puuri polnud, hoiti teda sauna taga sügavas augus.
</kõrvalepõige lapsepõlve>

Ma jagasin oma siilielamust vanaisaga ka ja tema rääkis selle peale, kuidas vanasti oli siin olnud palju siile. Ja et kui ta kirsipuid ja marjapõõsaid võrguga kattis, siis jäid siilid võrkudesse kinni ja neid tuli kogu aeg päästmas käia.

Nüüd ma siis tean, miks ma pole kunagi ühtegi siili tabanud. Pole ju võrke välja pannud.

Eriti alatu, ma avastasin praegu, et energiajoogimaitselise longero reklaamid on ära keelatud:( Need jänesega, teate – “noh, jänes, pesu jääb kitsaks?” Jah, see juhtus juba juulikuus, aga ma olin siis ju nädalate kaupa Eestist ära…

Aga need olid kõige paremad reklaamid, mida ma üldse kunagi näinud olen! Okei, tegelikult 1993. aastal MTVs oli üks Coca-Cola reklaam ka, mis oli jube hea – aga cocat ei ole ma kunagi joonud, aga jänesega longerot joon küll. Kindlasti sellepärast, et reklaamis oli kuulus näitleja ja see mõjutas mind kohutavalt:P (Vabandage, aga kes see Dan Põldroos üldse on sihuke? mina, televõhik, arvasin, et see oli Emil Rutiku seal…)

Nii et siis tüng ärakeelajatele, eks ole. Aga kas kellelgi koopiaid ei ole neist klippidest? Ma jõudsin ainult ühe korra vaadata…

Ootamatu õppelaenuga toimetulekuks on laekunud metsik hulk häid ideid, neist ekstreemseim vast Eleni pakutud “plastiline operatsioon ühe rinna suurendamiseks, kuna kahe jaoks ei jätku”:P

Fakk. Nad andsid mulle õppelaenu, sest ma ei taibanud neile öelda, et ma ei taha üldse.

See on meil vist perekonna viga, ma kuulsin, et mu vennaga oli ükspäev sama asi juhtunud.

Teine perekonna viga on meil see, et me ei õpi üksteise vigadest:P

Iga kord, kui ma pihlakaid vaatan, tuleb mulle meelde see Alenderi laul… ja mitte laul niisama, aga koos tantsuga. Nii, nagu seda tantsupeol tantsiti. Mitte niivõrd etendus ei meenu, aga proov, mida hiljem telekas näidati – kuidas sadas paduvihma ja staadionitäis T-särkides gümnaasiuminoori tantsis “pesevad vihmad ta marju, nendele vajutan suu”, endal vesi mööda nägu voolamas ja silmad säramas. See pilt on mind kummitanud läbi kogu augusti ja poole septembri. Nii ilus.

Kunagi varem ei ole ma tähele pannud, et pihlakamarjad hakkavad punaseks minema juba poolest suvest… ja et nad lõpuks NII punaseks lähevad.

Sellise ilmaga tuleb minna plaadi- või raamatupoodi, muidu on õhtuni nukker ja tühi tunne.

Plaadipood on lähemal, see tähendab, et püksisääred jääksid kuivemaks. Aga ma ei oska sealt midagi osta… Mu playlist pärineb täiega aastast 2000 (Napster, eks ole), ma ei teagi, mis muusikat veel olemas on peale HIMi ja Radioheadi:P Välja arvatud eesti muusika, seda ma ostan palju ja olen kursis. Aga ma olen terve suve ainult eesti muusikat kuulanud, väikeste balkanlike vahepaladega küll. Palun soovitage mulle mingit kaasaegset, samas mitte _liiga_ noortepärast lääne poppi või rocki?

Jääb siis raamatupood seekord. Peaks mingeid luuletusi lugema vahelduseks.

Nii palju klaase pole vist küll enne ühelgi peol lõhutud kui minu juures eile. Erinevatel andmetel viis kuni kaheksa, ma ei tea, mul endal läks viienda juures järg käest:P Killud toovad õnne, eksju?

(ei, keegi ei astunud endale klaasikilde jalga ja jah, mul on veel mõned klaasid alles ka:)

ja siis ma olen täna pikalt (186 km) mõelnud selle üle, kas elu on õiglane ja kui jah, siis mida ägedat olen ma teinud, et niisugused sõbrad ära teenida, nagu nad mul on:)

Magnetic poetry on meie külmkapi peal resideerunud nüüd juba peaaegu aasta ja käes on olukord, kus keegi ei julge enam uusi häid mõtteid kirja panna, sest kõik olulisemad sõnad on juba vanade, ka väga heade mõtete sees kasutusel ja neid ei raatsi lihtsalt lammutada… Aga lõpuks me võtsime Eleniga end kokku ja ajasime kõik sassi tagasi. Tabula rasa, võiks külmkapiukse kohta öelda, kui ta nii tihedalt sõnadega kaetud poleks:P

Möödaläinud aasta parimad hitid saavad siinkohal avaldatud ja ühtlasi jäädvustatud.

care for a mouse or 2?
see inside for more

almost enough said

Mind tabas just praegu esimene paanikahoog teemal “ma ei suuda kevadel ülikooli lõpetada!” Esimene pagan teab mitmest. Õppeaasta on kestnud kaks nädalat:P

Ostan magistritöö teema, hind kokkuleppel.