oh that we were there

Rohkem iseenda jaoks, aga muudele huvilistele ka teadmiseks kirjutan üles TTÜ Akadeemilise Naiskoori jõulukontsertide ajad: 14.12 kl. 16.00 Palamuse kirikus 21.12 kl. 16.00 Pärnu Kontserdimajas 22.12 kl. 18.00 Tallinnas Pühavaimu kirikus Kavas kõrgetasemeline koorimuusika Eesti ja välismaa autoritelt:) Või kuidagi umbes nii. Noh, nagu tavaliselt. Ja ma ei tea, kas ma sinna Pärnu kontserdile ise … Loe edasi “oh that we were there”

Rohkem iseenda jaoks, aga muudele huvilistele ka teadmiseks kirjutan üles TTÜ Akadeemilise Naiskoori jõulukontsertide ajad:

14.12 kl. 16.00 Palamuse kirikus
21.12 kl. 16.00 Pärnu Kontserdimajas
22.12 kl. 18.00 Tallinnas Pühavaimu kirikus

Kavas kõrgetasemeline koorimuusika Eesti ja välismaa autoritelt:) Või kuidagi umbes nii. Noh, nagu tavaliselt.

Ja ma ei tea, kas ma sinna Pärnu kontserdile ise jõuan. Kuigi tahaks.

laudamus te benedicimus te adoramus te glorificamus te

Ma olen eile ja täna ka jõulumõtteid mõelnud – nagu paljud teisedki – aga mitte lume pärast. Polegi seda lund eriti näha saanud ja nüüd läks ta juba vihmaks kätte ära kah. Aga meie oleme kaks päeva järjest proovi teinud ja jõulukava hakkab vaikselt selgeks saama. Jajah, ikka need inglid ja karjased. Nad teevad mulle … Loe edasi “laudamus te benedicimus te adoramus te glorificamus te”

Ma olen eile ja täna ka jõulumõtteid mõelnud – nagu paljud teisedki – aga mitte lume pärast. Polegi seda lund eriti näha saanud ja nüüd läks ta juba vihmaks kätte ära kah. Aga meie oleme kaks päeva järjest proovi teinud ja jõulukava hakkab vaikselt selgeks saama. Jajah, ikka need inglid ja karjased. Nad teevad mulle muret.

Mulle väga meeldivad igasugused vanemad laulud, mida me laulame. Paari eri versiooni “Gloriat” ja “Gaudete” ja “In dulci jubilo”. Aga pärast 16. sajandit on vist kõik jõululaulud kirjutatud minu lapsepõlveaegse jõulukalendri pildi põhjal. Lapsukene sõimes. Eesel sõime kõrval. Karjased. Lambad. Paar inglit lendlemas ja pasunat puhumas. Taamalt juba paistavadki kolm kuningat. Täht sirab lauda aknast sisse, Jeesuke on kenasti mähkmetes ja Maarjat ei paista sünnitus väsitanud olevat. Ja kõik sädeleb hõbedaselt!

Lühidalt öeldes – täiskasvanud inimesena eelistaksin ma oma rõõmu Jeesuse ilmaletuleku üle avaldada mingil muul moel kui tema (ilmselgelt ilustatud) sünnijärgset stseeni over and over again läbi lauldes. Miks need karjased üldse nii olulised on, ah?

Ikkagi on mul hea meel, et mul just see jõulukalender oli. Mitte selline jõuluvana ja kingipakkidega, nagu nüüd igal pool müüakse. Ja minu omal olid sees ilusad värvilised pildid, mitte haledad šokolaadiplönnid! Ma elasin sellega ikka aastaid.

Ja mul on hea meel, et ma saan laulda, olgu siis või John Rutteri caroleid, mis on eriti sõimestseenipõhised – aga nad on muusikaliselt väga lahedad. Keeruliste ja ilusate asjade laulmine, kui see hästi välja tuleb, annab ka eduelamuse. Selle nimel võib välja kannatada mõned tosinad pisikesed tüütud karjuspoisid ja inglipõngerjad.

ma süüa teen, keeb pliidil seen

Kui ma viitsiks oma eilsest meeediapäevast kirjutada, siis ma kirjutaksin ahhaa-elamusest, mille ma sain, lugedes Ekspressist kass Basilio juttu loomade ülemvõimust. See on nagu mu enda elust võetud. Ja nüüd ma saan aru ka, miks ma viimasel ajal öösiti enam ühtki looma magamistuppa ei luba. Ma lihtsalt ei ole piisavalt kurb ja üksildane! Ja see, … Loe edasi “ma süüa teen, keeb pliidil seen”

Kui ma viitsiks oma eilsest meeediapäevast kirjutada, siis ma kirjutaksin ahhaa-elamusest, mille ma sain, lugedes Ekspressist kass Basilio juttu loomade ülemvõimust. See on nagu mu enda elust võetud. Ja nüüd ma saan aru ka, miks ma viimasel ajal öösiti enam ühtki looma magamistuppa ei luba. Ma lihtsalt ei ole piisavalt kurb ja üksildane! Ja see, mis ta kirjutab looma raskeksmuutumisest magamise ajal, on ka sulatõsi.

Sisend: 1 tund aega, 53

Sisend: 1 tund aega, 53 m lõnga Väljund: 30cm lillat salli Ja nüüd tahan ma teada, MIKS ei pühendanud keegi mind nr 10 varraste saladusse üheksandas klassis, kui see oli elu ja surma küsimus? Mul jäigi kampsun kudumata tookord, sest kellel siis oli muu elu kõrvalt aega nikerdada… Jämedad vardad ja jäme lõng, see on … Loe edasi “Sisend: 1 tund aega, 53”

Sisend: 1 tund aega, 53 m lõnga
Väljund: 30cm lillat salli

Ja nüüd tahan ma teada, MIKS ei pühendanud keegi mind nr 10 varraste saladusse üheksandas klassis, kui see oli elu ja surma küsimus? Mul jäigi kampsun kudumata tookord, sest kellel siis oli muu elu kõrvalt aega nikerdada…

Jämedad vardad ja jäme lõng, see on nagu Lego Duplo. Nagu päris, aga suurem ja laps saab teha hästi kiiresti hästi kõrge torni ja saada sellest eduelamuse. Vahva.

can’t control it, try as you might

Mind on vist viimasel ajal üsna raske pidada. Eriti kontoritingimustes. Mul on kõrvaklapid peas, et ma kogemata mingit tööjuttu ei kuuleks. Jüri oli sunnitud mulle arvutiekraanile teate saatma, et mu tähelepanu köita ja mult küsida, ega ma CISM eksamit teha ei taha. Einoh, hea küsimus, aga täiesti irrelevantne. CISM asub vajaduste püramiidis kusagil kättesaamatus kõrguses, … Loe edasi “can’t control it, try as you might”

Mind on vist viimasel ajal üsna raske pidada. Eriti kontoritingimustes. Mul on kõrvaklapid peas, et ma kogemata mingit tööjuttu ei kuuleks. Jüri oli sunnitud mulle arvutiekraanile teate saatma, et mu tähelepanu köita ja mult küsida, ega ma CISM eksamit teha ei taha. Einoh, hea küsimus, aga täiesti irrelevantne. CISM asub vajaduste püramiidis kusagil kättesaamatus kõrguses, tunnustuse tasandil. Minul on täitmata kõige alumise tasandi vajadused. Päikest, andke mulle päikest. Kell on kolm ja väljas hämardub.

Jako rääkis, et meil on laes madalsageduslikud päevavalguslambid ja et need tekitavad stressi. Ma tahan minna koju oma kõrgsageduslike säästupirnide alla lillat salli kuduma!

mägedest paremad on ainult mäed, mäed, kus sa pole veel käinud

Et siis Sauškinist. Ma ütlen kohe alguses ära, et kui kellelegi nüüd piinlikkustundega meenub, et tema ongi see, kelles käes on minu koopia sellest raamatust, siis palun ärgu häbenegu tagasi tuua, meil on viivisevaba aasta;) Ja kui ma ütlen koopia, siis ma nii mõtlengi. Ma ei suutnud seda raamatut ühestki antikvariaadist leida. Mulle võiks koopiamasinamaksu peale panna küll, mõnikümmend kopikat kindlasti.

Lugu ise siis – Boriss Rjahhovski, Kuidas Sauškin käis tuletikke toomas. Lasteraamat ja lõbus lugeda. Alguses on Sauškin kohutav tossike, kes suudab tuletikke ostma minnes jubedatesse sekeldustesse sattuda. Sekeldused aga, teadagi, karastavad noort inimest. Loo lõpuks on ta täitsa tegija. Vahepeal kohtume vahvate tegelastega nagu näiteks onu Kapa, kelle unistuseks on olnud lennujaamaülemaks saamine. Tema sõbrad, lahked paksukesed, on kõik end selle unistuse nimel ohverdanud ja lasknud end ükshaaval kuhugi pärapõrgusse lennutada, et lennuliin ikka käigus püsiks ja mees saaks oma lennujaama pidada… Ja siis oli seal veel leiutaja ja alpinismihull kääbus ja vuntsidega vanamoor jne. See kõlab niiviisi seletades suht nõmedalt, aga tegelikult on see ikkagi täiesti top 100 vääriline raamat.

Jah, ja seal lepitakse suht raamatu alguses kokku, et teeme nüüd nii, et edaspidi algavad kõik peatükid sõnadega “ja siis ühtäkki”. See on väga, ee, veenev. Elus on ka üldiselt nii.

which is a normal thing to make a lot of love

Eile juhtus nii, et oli hommik ja pime ja Kohtla-Järve. Mingit lörtsi sadas, sellist petlikku, mis jättis lume mulje, aga midagi valgeks ei teinud. Ma ei oska seda seletada, aga väga masendav oli olla. Internetti ka ei olnud, oli tööarvuti ja selle sees ei ole mul isegi muusikat peaaegu üldse. Ma kuulasin Jää-äärt, “Kui joonistad lund”. See ei aidanud sugugi. Pigem vastupidi.

Ja siis ühtäkki…
(see on Sauškini-raamatust… oi, sellest raamatust ma pean ka kirjutama ükskord)
… avastasin ma My Documentsist selle loo.

Ma ei suutnud üldse meenutada, kust see sinna sai, aga see päästis mu päeva või isegi elu. Ma arvan, et kui miski üldse päästa sai tol hetkel, siis ainult see.

Pärast ma hakkasin mõtlema, et kust ikkagi selline laul minu kõvakettal. Eks ta mingi surfamise käigus oli sinna sattunud. Lõplik selgus saabus – nagu tihti juhtub – Cafest:) Ma lihtsalt läksin ja küsisin, et kust ma selle laulu sain, ja Kalkar ütles, et temalt. Siis mulle tuli meelde küll.

Kohtla-Järve oli kole. See tuli

Kohtla-Järve oli kole. See tuli võibolla sellest, et seal ei olnud päikest. Ma õppisin selgeks mitu uut venekeelset sõna, mille ma kõik juba ära unustasin. Aga üldiselt olid venelased väga altid eesti keelt rääkima. Eriti vahva oli üks tädi, kelle kohta mulle räägiti, et ta just hakkas eesti keelt õppima ja võibolla oskab mulle asju … Loe edasi “Kohtla-Järve oli kole. See tuli”

Kohtla-Järve oli kole. See tuli võibolla sellest, et seal ei olnud päikest.

Ma õppisin selgeks mitu uut venekeelset sõna, mille ma kõik juba ära unustasin. Aga üldiselt olid venelased väga altid eesti keelt rääkima. Eriti vahva oli üks tädi, kelle kohta mulle räägiti, et ta just hakkas eesti keelt õppima ja võibolla oskab mulle asju eesti keeles seletada. Oskaski. Ma ütlesin talle aitäh ja hakkasin ta juurest ära minema ja siis tuli ta toakaaslane ja nad hakkasid kahekesi meenutama, kuidas eesti keeles veel tänada saab. “Aitäh”, “suur tänu” ja “tänan teid” ma kuulasin ära. Kui ma uksest välja astusin, siis olid nad jõudnud juba sõnani “lugupidamisega”. Kõik see käis suure naeru ja lusti saatel. Tädid olid sellised viiekümnesed.

kui joonistad lund, palun lumme sa joonista päikeselaik

Kogu aeg on pime. Ja külm. Ja uni. Panin fotokasse mustvalge filmi. Nagunii ei ole mingeid värve enam olemas kusagil. Ma lähen nüüd paariks päevaks Kohtla-Järvele. Palun tehke nii, et kui ma tagasi tulen, oleks päike. Või lumi. Soovitavalt mõlemad.

Kogu aeg on pime. Ja külm. Ja uni.

Panin fotokasse mustvalge filmi. Nagunii ei ole mingeid värve enam olemas kusagil.

Ma lähen nüüd paariks päevaks Kohtla-Järvele. Palun tehke nii, et kui ma tagasi tulen, oleks päike. Või lumi. Soovitavalt mõlemad.